EPR alustas koostöös EV Välisministeeriumiga 2012.a. EPR vabatahtlike koolitustega nende võimekuse tõstmiseks osalemisel välismissioonidel õnnetuste ja kriisiolukordade likvideerimisel.
EPR panus rahvusvahelises töös:
2013.a. viibis 1,5 kuud Jordaanias 1 vabatahtliik
2013/14 .a. viibis 1 kuu Filipiinidel 1 vabatahtlik
2014.a. viibis Jordaanias 2 kuud 1 vabatahtlik
2014 .a. viibis Kolumbias 1 aasta ICRC delegaadina 1 vabatahtlik
2015.a. viibisid Nepaalis 2 kuud 2 vabatahtlikku
2015/16.a. viibis K-Aafrika Vabariigis 1 aasta ICRC delegaadina 1 vabatahtlik
2015/16 viibisid Soomes 2 vabatahtlikku vastavalt 2 ja 4 kuud
2016.a. viibisid Kreekas 2 vabatahtlikku vastavalt 4 ja 6 kuud
Registreerimise viimane kuupäev on 14.11.2018.a. kell 16.00
Soome Punane Rist valib ankeetide põhjal välja 5 osavõtjat koolituseks, mis toimub 09.-15.03.2019.a.Soomes (Nynäs). Koolitusel osaleja sõlmib Eesti Punase Ristiga vastavasisulise lepingu.
Päike on eriti intensiivne kella 12-15.00 vahel, sellel ajal on eriti suur oht end ära põletada ja ülekuumeneda,kui end ei kaitsta UV kiirguse eest. Soovitav oleks päikese käes olles katta pea räti või mütsiga, et vältida otsest UV kiirgust.lauspäike katmata peale on eriti ohtlik, kuna ärritab aju kudesid. Eriti oluline on just see just laste puhul, kuna nende organism on eriti õrn ja rannas mängides ei pruugi nad tajuda päikese intensiivset mõju, mistõttu on oluline kreemitada keha veidi tugevama päikesekreemiga ning katta pea kaitsva kattega.
NB! Imikud ja väikelapsed peavad päikese käes alati mütsi kandma!!!!
Õlad ja turi saavad päikesepõletuse kõige kiiremini.
Tunnused:
• tumepunaseks muutunud nägu, kehatemperatuuri tõus
• külm, niiske nahk;
• kiire pulss;
• peavalu, väikesed lapsed muutuvad jonnivaks;
• peapööritus ja oksendamine;
• valulik, punetav nahk
Mida teha?
• Minge varju või jahedasse tuppa.
• Lehvitage käterätikuga tuult
• Heidke pikali ja avage riided.
• Jooge rohkesti, eriti hea on soolane mineraalvesi ja toasoe tee, mis aitavad taastada vedelikukaotust
• Keha jahutamiseks võib kasutada jahedat niisket kompressi või minna jaheda dušsi alla
• Punetavale nahale määrige põletusvastast kreemi.
• Mõõtke kehatemperatuuri ja vajadusel kutsuge kiirabi.
Kuumarabandus ehk kogu keha kuumenemine
Põhjused:
Kõrge välistemperatuur
Ebasobivad riided
Raske füüsiline töö kuumuses
Tunnused:
• Kõrgenenud kehatempratuur (40 kraadi ja üle selle)
• Nahk, punetav, kuiv
• Kiire pulss
• Pearinglus
• Segasus ja apaatsus
• Iiveldus
• Raskemal juhul krambid
• Teadvusekadu
Mida teha?
• Viia jahedasse, varjulisse kohta
• Võtta riided vähemaks
• Alustada jahutamisega (märg lina)
• Jahe jook, soovitavalt soolane mineraalvesi
• Juua väikeste lonksude kaupa
• Teadvusetu aseta külgasendisse
• Ole valmis elustama
• Helista numbrile 112 ja kutsu abi
Kuuma ilmaga perifeersed veresooned laienevad ja vererõhk alaneb, võib tekkida minestus
Riskirühma kuuluvad eakad ja need kes tarvitavad vererõhku alandavaid tablette.
Võimalusel tuleks kõik toimetused teha hommikul vara või õhtusel ajal.
EPR tänab firmat Coral Club, kes annetas 2000 kuivsupi purki, mis jagati üle Eesti meie kohalike seltside kaudu koostöös kohalike sotsiaalosakondadega piirkondade toimetulekuraskustega inimestele. Suured tänud, Coral Club!
Kolmandate riikide kodanike sunniviisiliste tagasisaatmiste sõltumatu vaatlemine
Vastavalt 2011.a. Siseministeeriumi (SiM) ja Eesti Punase Risti (EPR) vahel sõlmitud koostöölepingule on EPR rahvusvahelise valitsusvälise organisatsioonina SiM-le lepingupartneriks naasmisdirektiivist (EL Nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16.12.2008) tuleneval sunniviisilise väljasaatmise vaatlemisel.
EPR jälgib Punase Risti Liikumise põhiprintsiipidest lähtudes sunniviisilise tagasisaatmise protsessi.
2017. aasta statistika lähtuvalt Punase Risti Liikumise põhiprintsiipidest
Juhtumite arv, kus väljasaadetav esitas väljasaatmise käigus kaebuse
-
Juhtumite arv, kus väljasaadetaval tekkisid meditsiinilised probleemid
-
Juhtumite arv, kus väljasaatmine ebaõnnestus
1
Kinnipidamiskeskuse visiteerimine (arv):
2
sh. regulaarvisiidid
1
kaebuse peale visiteerimine
1
„Kolmandate riikide kodanike sunniviisilise tagasisaatmise sõltumatu vaatlemise projekti kaasrahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ja EV Siseministeerium“.
PDF faili 2017 aasta andmetega saab alla laadida SIIT
PDF faili 2016 aasta andmetega saab alla laadida SIIT
Katastroofiõppus Kuressaares 14.–15. septembril 2017
14 – 15 septembril toimus Kuressaares ulatuslik katastroofiõppus. Õppuse peakorraldajaks oli Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Osalesid ka Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm, Soome ja Eesti Punane Rist ning kiirabibrigaadid. Eesti Punasest Ristist osalesid õppusel vabatahtilkud Saaremaa, Pärnumaa, Järvamaa, Tartumaa ja Viljandimaa Punase Risti seltsidest, lisaks osalesid Soome Punases Ristis delegaadikoolituse läbinud Eesti Punase Risti vabatahtlikud. Vaatlejana oli kohal Eesti Punase Risti Peavalitsuse liige Andres Müürsepp.
Punase Risti peamisteks ülesanneteks olid evakuatsioonikeskuse üles ehitamine ja selle testimine, samuti testiti Soome Punase Risti poolt loodud kannatanute registreerimise süsteemi, mis osutus äärmiseslt tõhusaks. Lisaks pakkusid Eesti Punase Risti vabatahtlikud osana evakuatsioonikeskuse teenustest psühhosotsiaalset esmaabi kannatanutele, kes ei vajanud meditsiinilist abi.
Õppus oli suurepäraseks võimaluseks omandada oskusi ning kogemusi kriisisituatsioonidega toimetulekuks.
Pilte õppusest vaata altpoolt, pildid tegi Aino Salmi.
Soome Punase Risti kokkuvõtet kodulehel loe siit ja vaata videot siit
Põlvamaa Punane Rist sai ülesande korraldada 2017.aastal toimuvat Saksa-Eesti noortelaagrit. Enne laagrit toimus mitmeid koosolekuid vabatahtlike, juhatuse, sakslaste ja ülemustega. Väga palju asju ja tegevusi oli vaja kokku leppida ning ära teha.
Eesti Punase Risti vabatahtlik Olle Kaidro lendas nädalavahetusel koos Soome Punase Risti töötajaga abimissioonile orkaanidest laastatud Kariibi mere piirkonda. Nüüdseks on ta Puerto Rico pealinnas San Juanis. Vahepeal moodustunud neljanda kategooria orkaani Maria prognoositav teekond kulgeb üle San Juani.
Ameerika Punane Rist on palunud Kaidrol ja ta Soome kolleegil mitte suunduda edasi USA Neitsisaartele, vaid jääda San Juani. Meeste ülesanne on osaleda orkaanieelsetes ettevalmistustöödes, oodata ära orkaani möödumine ning pakkuda vajadusel oma abi loodusõnnetuse tagajärgedest ülesaamisel või suunduda edasi Neitsisaartele, kui selleks on võimalus.
Praeguse prognoosi kohaselt tabab orkaan Maria sama piirkonda, mida juba laastas orkaan Irma.
Täname EPR Läänemaa Seltsi esmaabialast valvet teostanud meeskonna liikmeid
ALJA AMBROS / KALEV AMBROS / TIIA KAUS
oskusliku esmabialase tegutsemise eest 05.08.2017.a. Augustibluusi ajal Haapsalus.
14.-16.07.2017.a. toimus Lätis Salacgrivas POSITIVUS festival, kuhu olid Läti Punase Risti (LPR) poolt esmaabi osutajateks nüüd juba teist korda palutud Eesti Punase Risti (EPR) õnnetuseks valmisoleku esmaabi rühma vabatahtlikke. EPR meeskond koosseisus Raido Kimmel (rühma juht), Annika Kaskema, Pilvi Pregel, Riina Meidla, Rauno Aun ja Külli Kivirand koos LPR 15 kolleegiga osutasid vajadusel kolmes esmaabi punktis festivali vältel festivali külastajatele esmaabi. Abivajajaid oli sel aastal ligi 1000.
Aina Pääro sai presidendilt Punase Risti teenetemärgi
Eesti Vabariigi president tunnustas Eesti Vabariigi 99. aastapäeva puhul Eesti Punase Risti Valgamaa Seltsi sekretäri Aina Päärot Punase Risti V klassi teenetemärgiga aastate pikkuse Valgamaal tehtud terviseedendustöö eest.
Valga maavalitsus ja Valgamaa tervisenõukogu tänasid tervisedenduse auhinnaga valdkonnas enim silmapaistnuid. Auhinnad antakse välja kolmes kategoorias: aasta tervisedendaja ehk Sädeinimene, aasta tervisedenduslik kogukond, aasta tervisedenduslik asutus/organisatsioon.
16. novembril 2016 valiti Terviseedenduse Sädeinimeseks Aina Pääro!
Tervisedenduse Sädeinimese auhinna saaja on oma paikkonnas märkimisväärselt panustanud tervisedenduslike tegevuste elluviimisesse ja edendamisse ning nende tegevuse järjepidevusesse. Samuti on ta algatanud innovaatilisi tervisedenduslikke tegevusi.
2016.a. muretseti lastele lingtõstuk. Kulutusi tehti prillidele, hooldusvoodite ja voodimadratsite peale. Teostati mikrobussi remont ja lapsed said 3 ratastooli koos korrigeerivate jalatoestega. Kogukulud olid 4464.71 eurot.
2015.aastal muretseti lastele ortopeedilised jalanõud, 2 paari prille, tehti jalataldade kompuuteruuringud ning valmistati 2 isikule tallatoed.
Soetati käimiskepid, seisuraam, hooldusvoodi koos madratsiga, muretseti
kompressor-inhalaator ja tehti hooldekodu minibussile remont. 2015.a.
kogukulud olid 2602.36 eurot.
2014.aastal muretseti lastele 2 siirdamisalust ja 6 päästekangast, 4 liikumiskäru koos tugiraamiga, hambatarvikud. Läbi on viidud ka üks vaktsineerimine. 2014.a. kogukulud 2681.08 eurot.
2013.a oktoobrist kuni detsembrini kulutati 1649.10 eurot lastekodu lastele hooldusvoodi ja abivahendite muretsemiseks (ortopeedilised jalatsid, prillid), tervisega seotud küsimuste lahendamisel ning tööks probleemsete laste käitumise juhendamisel.
2013. a. aprillis osteti duši klapptool ja kaks tualeti käetuge, kulu 180.20 eurot ja ortopeedilised jalatsid, kulu 187.56 eurot.
2013. a. märtsis muretseti ratastel potitool hinnaga 126.55 eurot.
2012. a. juunikuus osteti spetsiaalne hooldusvoodi + madrats (859 eurot) ja novembrikuus osteti kaks lingtõstukit (summas 2354.50 eurot). Lingtõstukid muudavad tunduvalt paremaks laste olmetingimused ja kergendavad hooldajate tööd.
Haapsalu lastekodu põlengus kannatada saanud laste toetuseks on 14.06.2011.a. seisuga laekunud 33 207 eurot. Laekunud finantsvahendeid on kasutatud 8 lapse rehabilitatsioonika ja ajutiseks majutamiseks ajavahemikul 22.02.-28.03.2011.a. SA Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (9134.24 eurot), 12 lapsele, kelle jalatsid põlesid ära, valmistati uued ortopeedilised jalanõud (2389.14 eurot). On läbi viidud kolmes etapis viiepäevane kinesioloogiline rehabilitatsiooon õnnetuse üleelanud lastele ja nendega töötavatele kasvatajatele (5418.01 eurot).
28.09 kuni 02 10.2015 viidi Soomes läbi õppus Barents Rescue 2015. Olid esindatud päästemeeskonnad Rootsist, Norrast, Venemaalt ja Soomest. Eesti Punasest Ristist (EPR) võtsid õppusest osa vabatahtlikud Jana Reikop, Jüri Tereštšenkov ja Olle Kaidro.
Stsenaariumi kohaselt oli Kittiläs üleujutus, paralleelselt toimus plahvatus
kullakaevanduses, leidis aset maalihe ja toimusid transpordiavariid. Soome palus abi
naabermaadelt. Kõik appitulnud päästemeeskonnad olid kohal oma varustuse ja
tehnikaga.
EPR vabatahtlikke rakendati vastavalt nende erialale hädaolukorras püstitatava
evakuatsioonihaigla võimekuse testimisel - J.Reikop tegeles triaažiga erakorralise
meditsiini õe funktsioonides, J.Tereštšenkov ja O.Kaidro olid tegevad tehnilise
meeskonna liikmetena haigla ja baaslaagri rajamisel.
Antud õppust valmistati ette 2 aastat, stsenaariumi koostasid ja õppuse läbiviimise
eest vastutasid Soome Siseministeerium ja Soome Kriisikeskus.
On 22 September, for the first time since 20 July a convoy of 16 lorries carrying mainly food, hygiene items and building materials crossed the front line to restock the ICRC warehouse in Donetsk.
From 22 to 25 September the ICRC distributed aid (food, hygiene items and tarpaulins) to over 5,000 people living on either side of the front line in the Donetsk region. On 21 September it had been informed by the authorities of the People's Republic of Detsk (Russian abbreviation: DNR) that it had successfully completed the registration procedure they required of all humanitarian organizations wishing to work on their territory. (ICRC activities in the DNR had been suspended since 10 August.)
From its Donetsk warehouse, the ICRC sent out aid for the inhabitants of Oleksandrovka and Staromikhailovka, two small towns near Donetsk which are located in an opposition-controlled area. The aid delivered to the inhabitants of Krasnogorovka, a town in an area controlled by the Kiev authorities, was sent from the Mariupol warehouse, like the supplies delivered the previous week to people living in Mariinka, also in the government-held zone.
On 22 September the ICRC was informed by the authorities of the People's Republic of Lugansk (LNR) that it was now authorized to begin the registration procedure they required of humanitarian organizations. At the same time it learned that the requests for accreditation submitted by all the other agencies had been refused, and that the organizations had to leave the LNR-controlled zones by 26 September.
This measure affects the UN agencies (OCHA and HCR) and a number of NGOs (Médecins sans Frontières, Action Contre la Faim, Terre des Hommes, People in Need, Mercy Corps, the Norwegian Refugee Council and the Adventist Development and Relief Agency).
Third, please find hereafter the following piece of public communication from the separatist entities.
The Red Cross became the only foreign humanitarian organizations which was accredited in LNR.
Today, during a press-conference at the Lugansk Inform Agency, acting deputy Head of the LNR Council of Ministries and the coordinator of accreditation commission in the LNR Vasilii Nikitin said that the International Committee of the Red Cross (ICRC) had become the only foreign non-profit humanitarian organization accredited in the LNR.
"The only one organization, which for the time being got the right for accreditation in the LNR, is the Red Cross organization. With only minor remarks that we made (in 2-3 days they were corrected), we did not identify any crutial violations " – said Nikitin.
"Besides, the ICRC appeared to be the major supplier to the LNR and the DNR. We decided that we provide accreditation to the Red Cross, and representatives of the DNR made the same decision upon own inspection in the DNR" – underlined Nikitin.
To recall, earlier the members of accreditation commission together with the Head of the LNR Ministry of State Security and others law enforcement bodies of the Republic conducted inspections of foreign non-profit humanitarian organizations, during which significant violations were found. ;
10.-16.08.2015.a. viibis Eestis Schleswig-Holsteinist 23-liikmeline Saksamaa punaristlaste grupp. Siinviibimise eesmärgiks oli sotsiaalprojekti raames Iisaku hooldekodu ratastoole kasutavatele elanikele valmistada liikumiseks kohaldatud teed, samuti uuendada hooldekodu territooriumi ümbritsev aed. EPR poolt osalesid projektis punaristlased Raplamaalt, Pärnumaalt, Valgamaalt, Võrumaalt, Narvast, Paldiskist, Saaremaalt. Ühislaager toimus Iisaku koolimaja baasil ja kogu logistilise külje eest vastutas I-Virumaa Selts. See oli juba teine kord, kus Eestimaal toetatakse taolise sotsiaaalprojekti raames meie abivajajaid. Möödunud korral toimus analoogne üritus Valgamaal Taheva hooldekodus.
Saksa PR vabatahtlikele tutvustati Narva linnust ja TÜ Narva kolledžit, Kohtla-Nõmme kaevanduskeskust, külastati Avinurme Elulaadikeskust ja Iisaku muuseumit, käidi Kotka matkarajal ja jalutati Toila pargis.
Laagrit külastas ka hr. Henning Kramer Scleswig-Holsteinist.
Taolist Punase Risti Liikumise põhikirjalist aktiviteeti ühiskonna enimhaavatavate abistamisel tuleb lugeda vajalikuks, seda eriti noorte tööharjumuse kujundammisel.
Abruka saarevaht andis esmaabi rästikult hammustada saanud välisturistile
Alljärgnev artikkel Saarte Hääles peale seda, kui Abruka saarevaht andis esmaabi rästikult hammustada saanud välisturistile. Tähelepanu väärib see, et esmaabikursused läbis saarevaht, Rein Lember, Punase Risti Saaremaa Seltsis.
Kui paljud meist oskavad anda esmaabi? Need, kes on spetsiaalse väljaõppe läbinud, ilmselt küll. Mõni ehk mäletab oma kooli- või autokooli ajast üht-teist sellest, kuidas toimida luumurru korral või teha kunstlikku hingamist. Teine asi on see, kuidas neid teadmisi rakendada, kui hädaolukord käes.
Kui paljud meist aga teavad, mida ette võtta rästikuhammustuse korral? Seda, et madu kedagi salvab, ei juhtu õnneks just sageli. Kui aga juhtub ning kohas, kus kohe arstiabi saada pole võimalik ja lähimad tohtrid tuleb lausa mere tagant kohale kutsuda, mis siis?
Hea, kui leidub neid, keda appi kutsuda ja kes teavad, mida teha.
Abruka saarevahina esmaabikursused läbinud Rein Lember oskas rästikult salvata saanud turisti aidata ning kolmveerand tunni pärast saabusid ka meedikud. Kui saarevaht olnuks aga Abrukalt ära? Või kui õnnetus juhtunuks inimtühjas paigas? Mitte alati ju see, kes on hätta sattunud, ei suuda ega oskagi end ise aidata. Ehk peaks esmaabikursused tegema kohustuslikuks kõigile?
01.juunil 2015 jõudsid Soome Punase Risti meeskonna koosseisus Nepali maavärina tagajärjel kannatada saanud piirkondadesse Eesti Punase Risti vabatahtlikud Ain Siimon ja Tarmo Kull. Sindupalichock´is paneb A.Siimon üles rahvusvahelise humanitaarabi töötajate baaslaagrit ja vastutab vee, elektri ja muu tehnilise valdkonna funktsioneerimise eest. T.Kull on tegev tehnikuna Charikot´i välikliinikus.
