Eesti on õigusriik, kus iga inimese õigused ja vabadused on seadusega kaitstud — sõltumata rahvusest, soost, usust või kodakondsusest.
Samas tuleb oma õiguste kasutamiseks ja abi saamiseks teada, kuidas süsteem toimib ja millised asutused sind toetavad.
6.1 Põhiõigused ja võrdsus
Kõigil Eestis viibivatel inimestel on põhiseaduse kohaselt:
- õigus elule ja turvalisusele,
- õigus pöörduda abi ja kaitse saamiseks politsei või ohvriabi poole,
- õigus töötada seaduslikult ja saada õiglast tasu,
- õigus haridusele ja tervishoiule,
- õigus väljendada oma kultuuri ja usku,
- õigus pöörduda ametiasutuste poole oma emakeeles või tõlgi abil,
- õigus õiguskaitsele ja õiglasele kohtumenetlusele.
Eestis kehtib võrdse kohtlemise seadus, mis keelab diskrimineerimise rassi, rahvuse, keele, soo, usu, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse ja poliitiliste veendumuste alusel.
https://volinik.ee – Võrdõigusvoliniku amet, kust saab nõu ja abi diskrimineerimise juhtumite korral
6.2 Politsei ja turvalisus
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) (https://www.politsei.ee)
PPA vastutab avaliku korra, dokumentide, elamisloade ja piirikontrolli eest. (https://www.politsei.ee)
Politsei ülesanded sisserändaja jaoks:
- elamislubade ja elamisõiguste menetlemine,
- dokumentide väljastamine (ID-kaart, elamisloakaart, pass),
- avaliku korra ja liiklusohutuse tagamine,
- kadunud dokumentide registreerimine,
- vägivalla, varguse, ähvarduse või tööalase ärakasutamise korral abi andmine.
Kontaktid:
- Hädaolukord: 112
- Mitteerakorraline info (PPA üldinfotelefon): 612 3000 (https://www.politsei.ee)
- E-post: info@politsei.ee
- Teenindused: https://www.politsei.ee
Praktilised soovitused:
- Kui oled kuriteo tunnistaja või ohver, helista kohe 112 – abi on saadaval eesti, inglise ja vene keeles.
- Kui vajad nõustamist, kuid mitte kiiret reageerimist, kirjuta või mine PPA teenindusse. (https://www.politsei.ee)
- Ära karda politseiga suhelda — nende eesmärk on kaitsta, mitte karistada.
- Kui tunned end ebaturvaliselt pere, töö või majutuse tõttu, võta ühendust ohvriabiga (116 006).
6.3 Ohvriabi ja sotsiaalne tugi
Ohvriabi pakub tasuta ja konfidentsiaalset tuge kõigile vägivalla, kuritarvituse, tööalase ärakasutamise või muu kriisi ohvritele.
Teenust pakutakse eesti, vene ja vajadusel inglise/ukraina keeles.
Kust abi saab:
- Ohvriabi infotelefon: 116 006 (ööpäevaringselt, tasuta)
- Veebinõustamine: https://palunabi.ee
- Kohalik ohvriabitöötaja – asub tavaliselt politsei- või sotsiaaltalituse juures.
- Punane Rist ja Pagulasabi – psühholoogiline ja materiaalne abi sisserändajatele.
- Varjupaigad ja kriisikeskused – naistevastase vägivalla ja koduvägivalla korral.
- ➜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus: https://naistetugi.ee
Kui juhtud vägivalla ohvriks:
- Lahku ohtlikust olukorrast ja helista 112.
- Otsi abi ohvriabist või sotsiaaltöötajalt.
- Ära karda politseile rääkida — sinu elamisluba ei kao, kui otsid kaitset.
- Vajadusel pakutakse ajutist elukohta ja psühholoogilist tuge.
6.4 Õigusnõustamine ja tasuta abi
Eestis on mitmeid organisatsioone, kes pakuvad tasuta või madala hinnaga õigusabi sisserändajatele ja vähemkindlustatutele.
| Teenus | Kust saab | Kirjeldus |
|---|---|---|
| Eesti Inimõiguste Keskus | https://humanrights.ee | Õigused, diskrimineerimisjuhtumid, varjupaigamenetlused. |
| Võrdõigusvoliniku kantselei | https://volinik.ee | Diskrimineerimise ja võrdse kohtlemise nõustamine. |
| Õigusbüroo HUGO.legal | https://hugolegal.ee | Tasuta ja soodsa hinnaga juriidiline abi (registreeru e-teenuses). |
| Eesti Pagulasabi | https://pagulasabi.ee | Õigusnõustamine, sotsiaalabi ja eluaseme tugi kaitse saajatele. |
| MTÜ Living for Tomorrow | Tööalase ekspluateerimise ja inimkaubanduse ohvritele. |
Praktilised näpunäited:
Kui sulle tundub, et sind koheldakse ebaõiglaselt tööl või ametis, kogu tõendid (sõnumid, leping, tunnistajad) ja pöördu nõustaja poole.
Kui ametnik ei oska su keelt, küsi: „Kas saaksite mulle tõlgi?“ – see on sinu seaduslik õigus.
Küsi alati kirjalikku otsust ja ära allkirjasta dokumenti, mida sa ei mõista.
6.5 Elu ja turvalisus kogukonnas
Eestis on üldine turvatase kõrge, kuid soovitatav on järgida mõningaid reegleid:
- Hoia oma dokumente ja väärisasju turvaliselt (ära kanna kogu sularaha kaasas).
- Ära jaga oma ID-kaardi PIN-koode ega Smart-ID koode – isegi mitte “ametnikuna” esitlevale isikule.
- Tunne oma naabreid ja kogukonda – suhtle kohalike omavalitsuse infopunktidega (nt rahvamaja, raamatukogu).
- Kui töötad või elad kaugel perest, anna alati kellelegi teada, kus sa oled ja kuidas sinuga ühendust saab.
- Kontrolli, kas su tööandja on registreerinud sinu töösuhte Maksu- ja Tolliametis.
6.6 Sisserändajate õigused töö, hariduse ja sotsiaaltoetuste osas
- Tööõigus: Sul on õigus saada õiglast töötasu, puhkust ja ohutut töökeskkonda.
Tööinspektsioon: https://www.ti.ee - Tervishoid ja kindlustus: Õigus tervisekindlustusele, kui oled Eestis tööl, õpid või saad toetust Töötukassast.
Tervisekassa: https://tervisekassa.ee - Haridus ja kool: Kõigil lastel on õigus tasuta üldharidusele Eestis, olenemata vanemate elamisloast.
Haridus- ja Teadusministeerium: https://hm.ee - Sotsiaaltoetused ja abi: Kui oled raskes olukorras, saad pöörduda oma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole — sind abistatakse toidu, eluaseme ja esmatarbega.
Sotsiaalkindlustusamet (SKA): https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee
6.7 Soovitused ja nipid sisserändajatele
- Õpi tundma oma õigusi – ja ära karda neid kasutada.
Sul on samad põhiõigused nagu teistel Eestis elavatel inimestel, kui elad siin seaduslikult. - Ära jää üksi.
Kui sind ähvardatakse, koheldakse ebaõiglaselt või sa ei tunne end turvaliselt, räägi kellelegi — sõbrale, sotsiaaltöötajale, ohvriabile või politseile. - Ole teadlik, mitte umbusklik.
Eestis on ametiasutused üldiselt läbipaistvad ja abivalmid. Kui suhtled viisakalt ja täpselt, saad abi kiiresti. - Dokumendid korras = turvatunne.
Kontrolli, et sinu elamisluba, tervisekindlustus ja aadress oleksid alati ajakohased. - Tunne oma kogukonda.
Liitu kultuuriseltside, vabatahtlike gruppide või kogukonnaüritustega. Need on suurepärane viis tuge leida ja eesti keelt praktiseerida. - Abi küsida on täiesti normaalne.
Eesti süsteem eeldab, et inimene pöördub ise, mitte ei jää ootama. Kui sa ei tea, kuhu pöörduda – alusta kas politseist, ohvriabist või kohalikust sotsiaaltöötajast.
6.8 Kiire kontaktide tabel
| Teenus | Kontakt | Märkused |
|---|---|---|
| Hädaabi | 112 | eluohtlik olukord, vägivald, tulekahju, õnnetus |
| Perearsti nõuandeliin | 1220 | meditsiinilised küsimused (24/7) |
| Ohvriabi | 116 006 | tasuta, konfidentsiaalne, mitmes keeles |
| Politsei infotelefon | 612 3000 | mitteerakorraline info |
| Tööinspektsioon | 640 6000 | tööõigused ja ohutus |
| Võrdõigusvolinik | volinik.ee | diskrimineerimisjuhtumid |
| SKA | sotsiaalkindlustusamet.ee | toetused, lapsehooldus, pensionid |
| Tervisekassa | tervisekassa.ee | kindlustus, ravi, hüvitised |
| Punane Rist | redcross.ee | humanitaarabi, tugi ja kriisinõustamine |
| Pagulasabi | pagulasabi.ee / +372 5881 1311 | abi ja tõlketeenus |
6.9 Kokkuvõte
Eestis on olemas lai turva- ja toetusvõrgustik, mis aitab igal sisserändajal tunda end kaitstuna ja väärtustatuna.
Teadmised, aus suhtlus ja ennetav tegutsemine on parim viis tagada, et sinu elu Eestis kulgeb turvaliselt ja väärikalt.
Kui midagi juhtub, abi on alati olemas – lihtsalt küsi seda.