2. Esimesed sammud Eestis

2.1 Elukoha registreerimine

Esita elukoha teade oma omavalitsusele või e-teeninduses 14 päeva jooksul pärast kolimist. Registrikanne määrab ligipääsu kohalikele teenustele (perearst, lasteaed, toetused).
Ametlik info ja juhend: https://www.siseministeerium.ee/en/submission-notice-residence
E-teenused (rahvastikuregister, eesti.ee): https://www.rahvastikuregister.ee ; https://www.eesti.ee

2.2 Isikukood, ID-kaart ja elamisõigus / elamisluba

A) EL/EMP/Šveitsi kodanik (ja tema pereliige)

Mis muutub Eestisse elama asudes?

• Kui viibid Eestis üle 3 kuu, pead registreerima oma elukoha rahvastikuregistris. Elukoha registreerimine annab ajutise elamisõiguse kuni 5 aastaks. Seejärel saad taotleda püsivat elamisõigust.
• Elukoha registreerimise e-teenus: rahvastikuregister.ee ja eesti.ee. Tähtaeg üldreeglina 14 päeva alates uude aadressi kolimisest (välismaale kolimisel 30 päeva).

Praktilised sammud ja nipid

1. Broneeri aeg PPA teenindusse ID-kaardi taotluseks (soovitatav pärast elukoha registreerimist). eesti.ee (https://www.politsei.ee)
2. Dokumendid elukoha registreerimiseks: isikut tõendav dokument + üüri- või üürileandja nõusolek (kui üürileping on olemas, omanikunõusolekut üldjuhul eraldi ei nõuta).
3. Pereliikmed kolivad kaasa? Vaata EL perekonnaliikme reegleid (abikaasa, alaealine laps jne) – EL-i immigratsiooniportaal koondab nõutavad dokumendid.

Mida tähele panna

• ID-kaart on EL-i püsielaniku kohustuslik isikutunnistus Eestis (vajalik nt digiteenusteks).
• Tervisekindlustus: tekib tavaliselt töö, õpingute või Töötukassas arvel olemise kaudu; esmasel perioodil kontrolli oma kindlustusstaatust Tervisekassast. (https://www.tervisekassa.ee)
• Pärast 5 aastat pidevat elamist võid taotleda püsivat elamisõigust. (Nõuded: katkematu elamine, registrikanne jms – kontrolli PPA/EL-portaali juhiseid.) (https://www.politsei.ee)

B) Kolmanda riigi kodanik (töö, õppimine, pere, ettevõtlus)

Kellele ja millal elamisluba vaja on?

• Kui plaanid Eestis töötada, õppida, elada perega või ettevõtluse alusel, vajad üldjuhul ajutist elamisluba. Taotlus esitatakse enne Eestisse saabumist esinduses või Eestis PPA-s, olenevalt alusest; antakse elamisluba + elamisluba-kaart (biomeetria). Pärast kättesaamist registreeri elukoht (14 päeva). https://www.politsei.ee)

Tüüpilised alused ja allikad

• Töö: tööandja kutse/leping, kvalifikatsioon, sissetulek; esitamine PPA-s. EL-i immigratsiooniportaal koondab nõutud andmed (taotlus, digifoto, riigilõiv jm). (https://www.politsei.ee)
• Õppimine: ülikooli vastuvõtukiri, tervisekindlustus, elatusvahendid; vaata Study in Estonia juhendit (viisa vs elamisluba, dokumentide kontrollnimekiri).
• Pere ühendamine: abikaasa/laps – tõendid perekonnasuhete kohta, elukoht, sissetulek; kontrolli dokumentide loetelu (EL-i immigratsiooniportaal)

Praktilised sammud ja nipid

1. Broneeri aeg PPA-s (biomeetria, kaardi väljastus). Varakult broneerimine säästab aega. (https://www.politsei.ee)
2. Tervisekindlustus: kohustuslik paljude elamislubade puhul; vali poliis, mis katab Eestis viibimise (õpilasel kindlustus kohustuslik; töö puhul tekib tavaliselt tööandja kaudu).
3. Dokumendid: kehtiv pass, digitaalne värvifoto, riigilõivu tasumise kviitung, elukoha tõend (üüri-/majutusleping), elatusvahendid (panga väljavõte), kindlustus. Vaata täpne nimekiri oma aluse järgi.
4. Tõlked ja apostillid: välisdokumendid esita ametliku tõlkega; vajadusel apostill (riigiti erinev).
5. Ära aja segamini “e-residenti” ja elanikku: e-residentlus on digitaalne identiteet, mitte elamisõigus.
6. Elukoha kanne (14 päeva) pärast kolimist – ilma registrikandeta jäävad mitmed teenused kättesaamatuks (perearst, kool jne).

Ajutine kaitse (Ukraina)

• Ajutine kaitse ei ole kohustuslik, kuid annab sarnased õigused nagu Eesti elanikel (töö, õpe, kindlustus). Pikendamiseks peab elukoht olema rahvastikuregistris. Vajadusel saab taotleda ka kehtiva passita (isikusamasuse tuvastamine muude tõenditega).

C) Kiir-kontrollnimekiri (mõlemale sihtrühmale)

• Kas elukoht on registreeritud? (14 päeva reegel; e-teenused: rahvastikuregister.ee, eesti.ee). rahvastikuregister.ee+1
• Kas PPA aeg on broneeritud? (kaart, biomeetria, vajadusel elamisluba). (https://www.politsei.ee)
• Kas tervisekindlustus on olemas? (õpilane: kohustuslik; töötaja: tekib töö alusel; muudel juhtudel vali sobiv poliis). studyinestonia.ee
• Kas dokumendid on tõlgitud/legaalselt kinnitatud? (tõlge + apostill, kui vaja).
• Kas mõistsid, et e-residentlus ≠ elamisluba? (e-resident annab vaid digi-ID äritegevuseks).

D) Kasulikud lingid ja blanketid

• Elukoha teade (14 päeva): eesti.ee/rahvastikuregister
• PPA (elamisõigus/-luba, ID-kaart, aja broneerimine): politsei.ee (teenindused; taotlused; kaardi kättesaamise asukoha valik). (https://www.politsei.ee)
• EL kodaniku õigus Eestis (ID-kaart kohustuslik)
• Töötamine/õppimine – elamisloaga dokumendid: EL-i immigratsiooniportaal (töö), Study in Estonia (õppimine).
• Pere-ühinemine: EL-i immigratsiooniportaal – “Family member in Estonia”.
• Ajutine kaitse (Ukraina): kriis.ee – taotlemine, pikendamine, elukoha nõue.

E) Väikesed, ent olulised nüansid sisserändajale

• Elukoha registreerimine käivitab ökosüsteemi (perearst, lasteaiakoht, kohalikud toetused). Ilma selleta võib teenuste kättesaadavus viibida. siseministeerium.ee
• Biomeetria PPA-s: varu aega – tipphooajal on ajad täis; kohapeal tehakse foto ja sõrmejäljed (elamisloakaardi jaoks). (https://www.politsei.ee)
• Tervisekindlustus: reeglina kohustuslik õppimiseks ja sageli nõutud elamisloale (katvus kogu perioodiks).
• Tõlgi dokumendid eesti või inglise keelde (notariaalne kinnitus/aapostill vastavalt päritoluriigile).
• Seaduslik töö = parem kaitse (tööleping, palgalehed, kindlustus). Kui töö on elamisloa alus, hoia leping ajakohane.

2.3 Digitaalne identiteet (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID) – nipid ja parimad praktikad

Mida “digitaalne identiteet” Eestis tähendab?

• Autentimine: sisselogimine riigi- ja pangateenustesse (nt eesti.ee, EMTA, Terviseportaal, Töötukassa, SKA). (https://www.emta.ee) (https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee)
• Allkirjastamine: kvalifitseeritud digitaalne allkiri on EL-is juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga.
• Esindamine: saad anda volitusi ja tegutseda lapse/ettevõtte nimel, kui portaal/teenus seda toetab.

Kolm peamist varianti – millal mida kasutada?

• ID-kaart (või elamisloakaart koos vajalike sertifikaatidega): kõige laiem tugi, sobib kõigiks avalikeks teenusteks. Vajab kaardilugejat ja PINe.
• Mobiil-ID: mugav igapäevaseks sisselogimiseks ja allkirjastamiseks. Vajab Mobiil-ID toega SIM-kaarti sinu mobiilioperaatorilt.
• Smart-ID: rakendus telefonis. Sobib e-teenustesse ja pankadesse; väga mugav, kui ID-kaart või Mobiil-ID ei ole käepärast. (Esmasel seadistamisel on tavaliselt vaja ID-kaarti/Mobiil-ID-d või panga-isikutuvastust.)
• Praktiline valik: hoia kaks toimivat vahendit (nt ID-kaart + Smart-ID). Kui ühega tekib mure, saad teisega sisse.

Alustamiseks – mida vajad?

• Isikukood (tekib elukoha registreerimisel / PPA toimingutega). (https://www.politsei.ee)
• PIN1, PIN2 ja PUK (ID-kaardi/Mobiil-ID ümbrikus – hoia PUK eraldi!).
• Kaardilugeja (USB/USB-C) + ID-tarkvara (DigiDoc/ID-eemaldus).
• Telefonirakendused: Smart-ID; Mobiil-ID töötab sinu operaatori SIM-iga.
• Brauseri tugi: uuenda brauserit; luba laiendused/plug-in’id ID-kaardi jaoks (ID-tarkvara juhendab).

Sisselogimine ja allkirjastamine – sammud

1. Vali sisselogimisviis (ID-kaart / Mobiil-ID / Smart-ID).
2. Kinnita taotlus: ID-kaardiga sisesta PIN1 (sisselogimine), allkirjastamisel PIN2. Mobiil-ID/Smart-ID puhul kontrolli ekraanil kuvatavat kontrollkoodi ja kinnita.
3. Lae alla allkirjastatud fail: Eestis kasutatakse sageli .asice (e-allkirja konteiner) – see on õige ja ametlik vorming.

Tüüpvigade vältimine

• PINe ei jagata mitte kellegagi. Keegi ei tohi küsida PIN-e telefoni, meili ega vestluse kaudu.
• Kontrolli Smart-ID/Mobiil-ID kontrollkoodi. Kui portaalis ja telefonis koodid ei ühti, tühista kohe.
• Väldi avalikku/arvutit, mille turvalisuses sa pole kindel. Kui pead kasutama, logi alati välja ja ära salvesta PINe.
• Hoiusta PUK eraldi. PUK on viimane “lukust avamise” võimalus.
• Kasuta ainult ametlikku tarkvara (ID-tarkvara, DigiDoc). Ära paigalda tundmatuid plug-in’e.

Kui midagi juhtub (kaotus, vargus, kahtlus)

• Blokeeri sertifikaadid (ID-kaart/Mobiil-ID/Smart-ID) viivitamata – teenusepakkuja kanalis/telefoni teel.
• Teata PPA-le kadunud dokumendist ja taotle uus. (https://www.politsei.ee)
• Kontrolli eesti.ee „Minu andmed / volitused“ – keela kahtlased volitused, muuda salasõnu, teavita panka.
• Kahtluse korral (SIM-vahetus, tundmatu allkiri): võta ühendust oma mobiilioperaatori, panga ja PPA-ga; küsi nõu ohvriabist (116 006). (https://www.politsei.ee)

Kasulik tarkvara ja seadistused

• DigiDoc (ID-kaardi tarkvara): allkirjastamine, kontroll, isikukoodi ja sertifikaatide tervisekontroll.
• DigiDoc4 töölauarakendus ja ID.ee juhendid aitavad draiverid/plug-inid õigesti paika saada.
• Mobiil-ID seadistub operaatori juures; lõpuks aktiveeri teenus juhiste järgi.
• Smart-ID: loo tugevad PIN-koodid, lülita biomeetria telefonis (nt Face/Touch-ID) – mugav, kuid pea meeles PINe.

Kui sul EI ole veel Eesti dokumente

• E-resident digi-ID on vaid digitaalne isikutuvastus äriks, mitte elamisluba ega isikutunnistus. Paljud sotsiaal- ja terviseteenused nõuavad Eesti isikukoodi ja residentidele mõeldud autentimist (ID-kaart/Mobiil-ID/Smart-ID).
• Kuni sul puudub Eesti digitaalne identiteet, kasuta ametlikke kontaktkanaleid (keskused, teenindused). Mõned e-teenused lubavad EU eID autentimist, kuid valik on piiratud.

Kust abi ja juhiseid leida?

• ID.ee – ametlikud juhendid ID-kaardi, Mobiil-ID ja Smart-ID kohta (seadistamine, vead, diagnostika).
• eesti.ee – riigi e-teenused ja teated (postkast), volitused/õigused, aadressi muutmine, avaldused.
• PPA – dokumendid (ID-kaart/elamisloakaart), kaotuse korral tegutsemine. (https://www.politsei.ee)
• SK ID Solutions (Smart-ID/Mobiil-ID tehniline tugi) – tehnilised KKK-d ja kontakt.
• KOV teenuskeskused/raamatukogud – avalikud arvutid/kaardilugejad; vajadusel sotsiaaltöötaja abi.

Keeled ja ligipääs

• Paljud portaalid on eesti, inglise, vene ja sageli ukraina keeles. Kui keel on barjäär, kasuta lihtkeelseid juhendeid või küsi abi tugiorganisatsioonidelt (Punane Rist, Pagulasabi, IOM).

Väikesed, kuid tähtsad nüansid

• Allkirjastamiseks kasutad PIN2, sisselogimiseks PIN1 – ära aja segi.
• Kui PINid lukustuvad, saad need PUK-iga avada; kui PUK on kadunud, pöördu PPA või panga/teenusepakkuja poole vastavalt vahendile. (https://www.politsei.ee)
• Volitused: eesti.ee kaudu saad anda/vaadata tugi-isikule volitusi (nt lapse kooliasjad, peretoetused). Kontrolli aeg-ajalt üle, kellel on ligipääs.
• Failivorming: .asice on normaalne – ära muuda seda PDF-iks “ekraanipildiga”, vastasel juhul kaotad e-allkirja õigusjõu. Vajadusel lisa BDOC/ASiC-E konteineri seletus saidil.
• Telefonivahetus / SIM-vahetus: taasta Smart-ID turvaliselt (väldi linke SMS-idest); Mobiil-ID puhul uue SIM-i aktiveerimisel kontrolli, et teenus on õiges telefoninumbris.

2.4 Sõidukid ja juhiload

1) Üldine teave ja nõuded

Enne liiklusesse minekut veendu, et:

• juhiluba on kehtiv ja sobivas kategoorias;
• sõiduk on Eesti liiklusregistris;
• kehtib kohustuslik liikluskindlustus;
• sõiduk on tehniliselt korras ja ülevaatus kehtib.

Eestis kasutusele võetud sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast kasutuselevõttu. (Transpordiameti määrus, §7.)
Sõiduki registreerimise ja kindlustuse andmeid saab kontrollida e-teeninduses või avalikus registris:
Transpordiamet – e-teenindus
Kindlustuse kehtivuse kontroll – LKF (https://www.transpordiamet.ee)

2) Välisriigi juhiluba Eestis

Välisriigi juhiluba kehtib kuni 12 kuud pärast alalise elukoha registreerimist Eestis.
Pärast seda perioodi tuleb see vahetada Eesti juhiloa vastu.

EL ja EMP riikide juhiload (EL + Island, Norra, Liechtenstein):

• kehtivad Eestis tähtajatult;
• vahetamisel ei ole vaja sooritada eksameid;
• soovitatav on vahetus, kui soovid Eesti ID-süsteemi või e-teenindust kasutada.

Kolmandate riikide juhiload (nt Ukraina, USA, Türgi):

• kehtivad kuni 12 kuud elukoha registreerimisest;
• vahetamiseks võib olla nõutav teooria- ja sõidueksam Transpordiametis; (https://www.transpordiamet.ee)
• juhiluba peab olema ladina tähestikus või tõlgitud notariaalselt kinnitatud tõlkega.
• Transpordiamet – juhilubade vahetamine ja tunnustamine (https://www.transpordiamet.ee)

3) Sõiduki registreerimine ja maksud

Eestis sõiduki registreerimiseks on vaja:

1. Isikut tõendavat dokumenti;
2. Omandiõigust tõendavat dokumenti (nt ostu-müügileping);
3. Kindlustuse kehtivust;
4. Vajadusel vastavussertifikaati või tehnoülevaatust.

Sõiduk registreeritakse Transpordiameti e-teeninduses või teenindusbüroos:
https://eteenindus.mnt.ee

Maksud ja tasud (alates 01.01.2025):

• Registreerimistasu – tuleb maksta enne sõiduki esmaregistreerimist Eestis (summad sõltuvad sõiduki vanusest ja heitmetest).
• Mootorsõidukimaks – iga registris oleva sõiduki eest; maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet (EMTA). (https://www.emta.ee)

Transpordiamet – registreerimistasu info
EMTA – mootorsõidukimaksu juhend

4) Roheline kaart ja välismaale sõit

Eestis kehtiv liikluskindlustus katab kahjud Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis.
Kui kavatsed sõita väljapoole EMP riike (nt Ukrainasse, Gruusiasse, Türgisse), küsi oma kindlustusandjalt rohelist kaarti, mis tõendab kindlustuse kehtivust.
Lisainfo: LKF – roheline kaart (https://www.lkf.ee)

5) Kiirkontroll enne sõitu

• Kas juhiluba on kehtiv ja sobivas kategoorias?
• Kas sõiduk on liiklusregistris ja tehniliselt korras (ülevaatus kehtib)?
• Kas kohustuslik liikluskindlustus kehtib?
• Kui ei ole sõiduki omanik või vastutav kasutaja – võta kaasa registreerimistunnistus.

Ametlikud allikad

• Transpordiamet – https://www.transpordiamet.ee
• Maksu- ja Tolliamet – https://www.emta.ee
• Liikluskindlustuse Fond (LKF) – https://www.lkf.ee
• Politsei- ja Piirivalveamet – https://www.politsei.ee

2.5 Tõlketeenused ja dokumentide tõlkimine

Ülevaade

Eestis tuleb paljudes ametlikes olukordades (nt elamisloa taotlus, rahvastikuregister, haridusdokumentide esitamine, abielu registreerimine, töölepingute vormistamine) esitada eesti keeles koostatud või vandetõlgi kinnitatud tõlkega dokumendid.
Tõlketeenuse õige kasutamine aitab vältida viivitusi ja dokumentide tagasilükkamist.

1) Millal on vaja vandetõlki

Vandetõlk on riiklikult volitatud isik, kelle kinnitatud tõlge on õiguslikult kehtiv Eestis.
Kasuta vandetõlki, kui tõlgid või esitad järgmisi dokumente:

• sünni-, abielu-, surmatunnistused
• diplomid, tunnistused, hinnetelehed
• töölepingud, lepingud, volikirjad
• notariaalsed või kohtudokumendid
• välisriigi ametiasutuste kirjad ja tõendid

Vandetõlgi ametlik nimekiri:
https://www.just.ee/
https://vandetolgid.ee – otsing keelepaari järgi
Soovitus: vali tõlkija, kelle töökeeleks on sinu emakeel ja eesti keel — see vähendab vigu.

2) Apostill ja legaliseerimine

Kui dokument on väljastatud väljaspool Eestit, peab see sageli olema apostillitud või legaliseeritud, et Eesti ametiasutused seda tunnustaksid.
Apostill tähendab, et välisriik kinnitab dokumendi päritolu ja allkirja õigsust.
Legaliseerimine on keerukam protsess riikides, mis ei kuulu Haagi konventsiooni (nt mõned Aafrika ja Aasia riigid).

Kust alustada:

• Apostilli saab taotleda ainult selles riigis, kus dokument välja anti.
• Eesti dokumentidele lisab apostilli notar.
• Apostilli taotlusvorm: https://www.notar.ee/
• Üldinfo ja riikide loetelu: https://vm.ee/

Erandid:
Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt ja Ukrainast pärinevad perekonnaseisu dokumendid on legaliseerimisest vabastatud, kuid need peavad olema vandetõlgi või Eesti konsuli kinnitatud tõlkega.

3) Töövoog välisriigi dokumentide esitamisel Eestis

• Küsi vastavalt asutuselt (PPA, rahvastikuregister, ülikool), kas vaja on apostilli või tõlget. (https://www.politsei.ee)
• Kui apostill on nõutud, taotle see oma päritoluriigis enne Eestisse tulekut.
• Tee dokumendist vandetõlgi kinnitusega tõlge eesti (või mõnel juhul inglise) keelde.
• Esita originaal + tõlge (või notariaalselt kinnitatud koopia).
• Säilita nii digitaalsed kui paberkoopiad.

4) Suuline tõlge ametiasutustes

Kui vajad abi vestlustel ametnike, arsti või kooliga:

• Võid paluda suulise tõlgi kaasamist.
• Tõlke tellimiseks võid pöörduda:
  • Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit (ETTL) – https://www.tolge.ee
  • Eesti Tõlkemagistrite Liit (ETML) – https://www.etml.ee
• Punane Rist ja Pagulasabi – pakuvad tasuta või toetatud tõlkeabi sotsiaalteenuste raames
• Kohalik omavalitsus – võib aidata tõlgi leidmisel sotsiaalteenuse osana

Kui oled rahvusvahelise kaitse saaja, on tõlgi tugi õiguslikult tagatud ja tasuta ametiasutustega suhtlemisel.

5) Kuidas valida sobiv tõlkija

• Kontrolli, kas tõlk on vandetõlkide nimekirjas (Justiitsministeerium / vandetolgid.ee)
• Küsi hinda ja tähtaega kirjalikult (mõõtühik on lehekülg või sõnade arv)
• Küsi, kas hind sisaldab templiga kinnitamist ja köitmist
• Küsi, kas saad tõlke digiallkirjastatud PDF-failina – enamik asutusi aktsepteerib seda
• Kontrolli keelepaari täpsust (nt ukraina↔eesti, mitte venekeelne vahendustõlge)

6) Levinud vead, mida vältida

• Masintõlge ei sobi ametlike dokumentide esitamiseks.
• Seda võib kasutada mustandi tegemiseks, kuid mitte lõplikuks versiooniks.
• Apostilli ei saa teha Eestis välisriigi dokumendile.
• Apostill tehakse ainult selle riigi ametiasutuses, kus dokument on välja antud.
• Ära lase tõlkijal kasutada “vahenduskeelt” (nt ukraina→vene→eesti). See võib tekitada vigu.
• Ära unusta kontrollida nimekirjutust.
• Passi, ID-kaardi ja tõlgitud dokumentide nimed peavad olema identsed (nt “Oleksii” ≠ “Alexey”).
• Planeeri aega. Tõlked ja apostillid võivad võtta 1–3 nädalat, sõltuvalt päritoluriigist.

7) Tõlketeenuste maksumus ja toetusvõimalused

• Vandetõlgi hinnad on vaba turuhind, keskmiselt 20–35 € lehekülg.
• Mõnel juhul (nt pagulastele, ajutise kaitse saajatele) võivad kulud katta:
  • Punane Rist – https://redcross.ee
  • Eesti Pagulasabi – https://pagulasabi.ee
  • Kohalik omavalitsus – sotsiaalteenusena (vajalik taotlus sotsiaaltöötajale)
• Ülikoolid ja koolid aktsepteerivad sageli ingliskeelseid dokumente ilma tõlketa – kontrolli eelnevalt.

8) Kiirlingid ja blanketid

Vandetõlkide nimekiri
https://vandetolgid.ee
Vandetõlgi seadus
https://www.riigiteataja.ee/Apostilli taotlusvorm
https://www.notar.ee/Legaliseerimise info
https://vm.ee/ETTL (kirjalik/suuline tõlge)
https://tolge.ee
ETML (suuline ja konverentsitõlge)
https://etml.ee
Punane Rist (humanitaarabi ja tugi)
https://redcross.ee
Pagulasabi (tõlkeabi ja nõustamine)
https://pagulasabi.ee

9) Soovitused sisserändajale

• Tõlgi kõik olulised dokumendid kohe, mitte kriitilisel hetkel.
• See väldib ootamist elamisloa, töö- või toetuse taotlemisel.
• Küsi alati kirjalikku kinnitust, et tõlge vastab nõuetele.
• (nt „kas piisab ingliskeelsest tõlkest“ või „kas vaja apostilli“).
• Hoia originaalid ja tõlked ühes kaustas – vajad neid sageli mitmes asutuses.
• Kui oled ebakindel, küsi nõu sotsiaaltöötajalt või PPA infotelefonilt. (https://www.politsei.ee)