1. PREAMBUL

1.1. Mittetulundusühing Eesti Punane Rist (Eesti Punane Rist) lähtub oma tegevuses Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Konverentsi selgitustest, et riiklikud Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltsid, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ning Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon moodustavad koos ülemaailmse humanitaarliikumise (Liikumine), mille missioon on ennetada ja leevendada inimeste kannatusi kõikjal, kus see on võimalik elu ja tervise kaitsmiseks ning inimeste austamise tagamiseks, eriti relvastatud konfliktide ja muude hädaolukordade ajal, haiguste ennetamiseks ning tervise ja sotsiaalse heaolu edendamiseks, toetada vabatahtlikkust olla alati valmis abistama Liikumise liikmeid ja olla solidaarne kõigi enimhaavatavate isikutega, kes vajavad kaitset ja abi.

1.2. Eesti Punane Rist kinnitab, et juhindub oma tegevuses Liikumise põhiprintsiipidest, milleks on:

• 1.2.1. INIMLIKKUS – Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumine soovib kedagi diskrimineerimata osutada abi haavatutele sõjaväljal, püüab ennetada ja leevendada inimeste kannatusi igas olukorras. Liikumise eesmärk on kaitsta inimelu ja -tervist ning tagada inimväärikuse austamine. Liikumine edendab üksteisemõistmist, sõprust, koostööd ja kestvat rahu kõigi inimeste vahel.
• 1.2.2. ERAPOOLETUS – Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumine ei diskrimineeri kedagi rahvuse, rassi, usu, klassi või poliitiliste vaadete põhjal. See püüab vähendada inimkannatusi, lähtudes sealjuures ühiskondlikest vajadustest ja seades esikohale kõige kiireloomulisemad hädaolukorrad.
• 1.2.3. NEUTRAALSUS – Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumine tagab enda usaldusväärsuse sellega, et ei vali konfliktides pooli ega osale poliitilistes, rassilistes, usulistes ja ideoloogilistes vastandumistes.
• 1.2.4. SÕLTUMATUS – Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumine on sõltumatu. Eesti Punane Rist, mis aitab oma riigi valitsust humanitaarteenuste osutamisel ja allub Eesti Vabariigi õigusele, peab alati olema autonoomne, et ta saaks järgida Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumise põhimõtteid.
• 1.2.5. VABATAHTLIKKUS – See on vabatahtlikul abistamisel põhinev liikumine, mis ei taotle majanduslikku kasu.
• 1.2.6. AINUSUS – Igas riigis on vaid üks Punase Risti või Punase Poolkuu rahvuslik selts. See on kõigile avatud ja selle humanitaartöö peab hõlmama kogu riiki.
• 1.2.7. ÜLEMAAILMSUS – Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumise rahvuslikel seltsidel on võrdsed õigused ning nad jagavad võrdselt ja ülemaailmselt kohustust üksteist abistada ja vastutust selle kohustuse täitmise eest.

1.3. Eesti Punane Rist peab meeles, et Liikumise motod Inter arma caritas (halastus relvade keskel) ja Per humanitatem ad pacem (humanismi kaudu rahule) väljendavad koos nii Liikumise kui Eesti Punase Risti väärtusi.

1.4. Eesti Punane Rist deklareerib, et humanitaartöö ja väärtuste levitamisega edendab Liikumine püsivat rahu, mis pole lihtsalt sõja puudumine, vaid koostööprotsess kõikide riikide ja rahvaste vahel, kusjuures see koostöö on rajatud vabaduse, iseseisvuse, riikliku suveräänsuse, võrdõiguslikkuse, inimõiguste austamise põhimõtetele ja rahvaste vajadustele vastavale ressursside õiglasele jaotamisele.

1.5. Järgides Liikumise põhimõtteid, võib Eesti Punane Rist oma võimaluste piires abistada teisi rahvaid suurõnnetuste korral ning pakkuda humanitaarabi riikidevahelistes relvakonfliktides kannatada saanuile. Oma põhimõtete elluviimiseks peab Eesti Punane Rist sidet Rahvusvahelise Punase Risti keskorganisatsioonide ja teiste riikide Punase Risti rahvuslike seltsidega.

 

I PEATÜKK – ÜLDSÄTTED

2. Artikkel – Eesti Punase Risti tegevuse alused

2.1. Eesti Punane Rist asutati 24. veebruaril 1919. a ning tunnustati Liikumise poolt Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumise liikmena 22. novembril 1921. a. Vabariigi Valitsus tunnustas Eesti Punast Risti kui avalikku võimu abistavad organisatsiooni 17. juunil 1936.a ning taaskord tunnustati Eesti Punast Risti Liikumise poolt avalikku võimu abistava organisatsioonina 19. novembril 1992. a „Note Officielle“ teate alusel. Selle tegevus ja põhikiri lähtuvad 1864. a, 1906. a, 1929. a, 1949. a Genfi konventsioonidest ning 1977. a lisaprotokollidest, milles Eesti Vabariik osaleb. Eesti Punane Rist lähtub oma tegevuses ka Eesti Vabariigi põhiseadusest, Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, isikuandmete kaitse üldmäärusest, samuti käesolevast põhikirjast, Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumise põhikirjast, resolutsioonidest, mille on vastu võtnud Liikumine ning Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsiooni ametlikest juhenditest.

3. Artikkel – Rahvuslik ja rahvusvaheline staatus

3.1. Eesti Punane Rist kui rahvuslik selts on Eesti Vabariigis ametlikult registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, mida seaduse alusel riiklikult tunnustatakse. Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioon tunnustavad teda liikmena, ta järgib Föderatsiooni põhikirjast tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning on Liikumise osa. Ta tegutseb kodanikualgatuse korras ning lähtuvalt Genfi konventsioonidest ja nende lisaprotokollidest on tal riiki abistav roll humanitaarvaldkonnas tegutsemisel järgmiselt:

• 3.1.1. ta korraldab tsiviilelanike ja kaitsejõudude meditsiinilist teenindamist vastavalt Genfi konventsiooni tingimustele ja talle antud mandaadile;
• 3.1.2. ta on riigile partneriks avalike humanitaarabi teenuste osutamisel.

3.2. Eesti Punane Rist tegutseb autonoomse rahvusliku organisatsioonina. Autonoomsus riiklikest ja kohaliku omavalitsuse institutsioonidest võimaldab Eesti Punasel Ristil jääda sõltumatuks ning järgida Liikumise põhiprintsiipe.

3.3. Eesti Punane Rist on ainus Punase Risti või Punase Poolkuu organisatsioon Eesti Vabariigis. Eesti Punase Risti asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

3.4. Eesti Punase Risti ametlik töökeel on eesti keel, rahvusvahelises suhtlemises kasutatakse ka teisi keeli.

4. Artikkel – Eesti Punase Risti tegevussuunad

4.1. Oma eesmärkide saavutamiseks viib Eesti Punane Rist läbi humanitaartegevusi kooskõlas oma põhikirja ja Liikumise põhiprintsiipidega ning seda sõltumata kellegi rahvusest, kodakondsusest, etnilisest päritolust, soost, usulistest tõekspidamistest, vanusest, puudest, sotsiaalsest taustast, varanduslikust seisundist, keelest, poliitilistest veendumustest või muudest sarnastest kriteeriumitest, järgmiselt:

• 4.1.1. teeb rahva hüvanguks koostööd riigi ja kohalike omavalitsusüksustega nakkushaiguste ennetamisel, tervise edendamisel ning inimkannatuste leevendamisel nii hariduse, tervise kui sotsiaalhoolekande valdkonnas;
• 4.1.2. viib koostöös riigiga läbi humanitaaroperatsioone ja pakub muid teenuseid, et aidata sõjaohvreid vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele;
• 4.1.3. aitab riigil teavitada elanikkonda ja sõjaväelisi üksusi rahvusvahelisest humanitaarõigusest ning levitab teavet Liikumise põhiprintsiipide ja väärtuste kohta. Aitab riiki valmistuda selleks, et relvakonflikti korral täidetakse kõrvalekaldumatult rahvusvahelisi humanitaarõiguslikke kokkuleppeid ja lepinguid ohvrite abistamise kohta;
• 4.1.4. aitab riigil täita kohustust kaitsta Genfi konventsioonide ja nende lisaprotokollidega tunnustatud ja kaitstud embleeme;
• 4.1.5. aitab riigil ennetada ja leevendada raskusi, mis võivad tekkida katastroofide, nälja või relvakonfliktide korral, abistades inimesi olenemata nende rahvusest, rassist, soost, usust või poliitilistest veendumustest;
• 4.1.6. teeb rahuajal eeltööd, et relvastatud konflikti korral oleksid kaitstud Eesti Punase Risti ja selle hoolealuste huvid. Relvastatud konflikti korral on abiks Eesti Vabariigile haavatud ja haigete kaitseväelaste eest hoolitsemisel ja abi hankimisel;
• 4.1.7. kaasab oma tegevusse võimalikult palju vabatahtlikke;
• 4.1.8. loob noortele võimalusi osaleda Eesti Punase Risti tegevuses;
• 4.1.9. tegeleb perekondlike sidemete taastamisega vastavalt Liikumise otsimisteenistuse normidele;
• 4.1.10. tutvustab ja toetab tervislikku eluviisi ja doonorlust;
• 4.1.11. on riigile partneriks esmaabioskuste levitamisel ja esmaabi kvaliteedi tõstmisel;
• 4.1.12. tegutseb oma võimaluste piires rahvusvaheliselt, aidates relvakonfliktide, katastroofide ja hädaolukordade ohvreid. Seda toetust antakse läbi teenuste, personali ja materiaalsete ressursside vastava rahvusliku seltsi või Rahvusvahelise Punase Risti Komitee või Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsiooni kaudu;
• 4.1.13. abistab Liikumise põhimõtetest lähtudes teisi rahvaid humanitaarkriisi korral ning pakub humanitaarabi riikidevahelistes relvakonfliktides kannatada saanuile. Eesti Punane Rist teeb koostööd Rahvusvahelise Punase Risti keskorganisatsioonide ja teiste riikide Punase Risti rahvuslike seltsidega;
• 4.1.14. järgib, et lepingute sõlmimisel riiklike organisatsioonide, riigiasutuste jt partneritega oleksid need sõlmitud kirjalikus vormis ja ei kohustaks Eesti Punast Risti käituma vastuolus Liikumise põhimõtetega;
• 4.1.15. kasutab tulu vaid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, ei jaota kasumit oma liikmete vahel;
• 4.1.16. korraldab kohalikke võimalusi ja eripärasid arvestades Eesti Punase Risti juhtimist rotatsioonipõhimõttel;
• 4.1.17. võib olla partneriks teistele organisatsioonidele, samuti asutada ja osaleda teistes juriidilistes isikutes, kui nende tegevus toetab Eesti Punase Risti tegevust ega ole sellega vastuolus;
• 4.1.18. täidab vajadusel teisi ülesandeid, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide, käesoleva põhikirja ja Liikumise põhiprintsiipidega.

5. Artikkel – Sümboolika

5.1. Eesti Punase Risti embleemiks on punane rist valgel taustal. Eesti Punase Risti logoks on punane rist valgel taustal, millele on lisatud kiri Eesti Punane Rist.

5.2.Peale Eesti Punase Risti organite tohib Eesti Vabariigis Eesti Punasele Ristile viitavat embleemi ja Eesti Punase Risti logo kasutada ainult Eesti Punase Risti loal.

5.3. Eesti Punasel Ristil, selle vabatahtlikel, liikmetel ja töötajatel on kohustus igal ajal ja igas olukorras järgida Eesti Punase Risti embleemi ja Eesti Punase Risti logo kasutamise korda. Punase Risti embleemi ja Eesti Punase Risti logo kasutamise korra kinnitab Volikogu kooskõlas Liikumise 1991. a embleemi kasutamise resolutsiooniga rahvuslikele seltsidele ning juhindudes artiklis 2.1 sätestatud juhenditest ja õigusaktidest. Eesti Punase Risti embleemi ja logo kasutamise korras lähtutakse 1949. a Genfi konventsioonidest ning nende lisaprotokollidest ning muudest Liikumise juhenditest ning 2006. a jõustunud Punase risti nimetuse ja embleemi seadusest ning teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest.

5.4. Eesti Punasel Ristil võivad olla oma autasud ja tunnustamise alused, mille statuudid kinnitab Volikogu.

 

II  PEATÜKK – LIIKMESKOND

6. Artikkel – Liikmed

6.1. Eesti Punase Risti liikmeteks võivad olla kõik isikud olenemata rahvusest, kodakondsusest, etnilisest päritolust, soost, usulistest tõekspidamistest, vanusest, puudest, sotsiaalsest taustast, varanduslikust seisundist, keelest, poliitilistest veendumustest või muudest sarnastest kriteeriumitest.

6.2. Eesti Punasel Ristil on tegevliikmed, noorliikmed ja toetajaliikmed.

7. Artikkel – Tegevliige

7.1. Eesti Punase Risti tegevliige võib olla täisealine füüsiline isik, kes soovib tegutseda Liikumise eesmärkide saavutamise nimel.

7.2. Eesti Punase Risti tegevliikmel on õigus:

• 7.2.1. teha ettepanekuid ja esitada järelepärimisi Eesti Punase Risti valitavatele organitele;
• 7.2.2. saada teavet ja võtta osa Kongressist põhikirja ja seadusega ettenähtud korras;
• 7.2.3. eeldusel, et ei ole liikmemaksu võlgnevusi, kandideerida ja olla valitud Eesti Punase Risti juhtorganitesse ja esindustesse;
• 7.2.4. eeldusel, et ei ole liikmemaksu võlgnevusi, valida Eesti Punase Risti juhtorganeid ja esindusi põhikirjas ettenähtud korras;
• 7.2.5. olla Eesti Punase Risti vabatahtlik.

7.3. Eesti Punase Risti tegevliige on kohustatud:

• 7.3.1. järgima oma tegevuses Eesti Punase Risti põhikirja, täitma Eesti Punase Risti Kongressi, Volikogu ja Juhatuse otsuseid ja juhiseid ning järgima Liikumise põhiprintsiipe;
• 7.3.2. kasutama Punase Risti embleemi vastavalt kasutamise korrale;
• 7.3.3. tasuma liikmemaksu;
• 7.3.4. seadma Eesti Punase Risti tegevuses osalemisel Eesti Punase Risti huvid kõrgemale oma isiklikest huvidest;
• 7.3.5. taandama ennast otsustamisest, kui tekib oht Eesti Punase Risti huvide ja tegevliikme isiklike huvide konfliktiks;
• 7.3.6. hoiduma Eesti Punase Risti maine kahjustamisest;
• 7.3.7. teatama kohaliku seltsi juhatusele ja nõudmisel Eesti Punase Risti Juhatusele oma kontaktandmed.

8. Artikkel – Noorliige

8.1. Eesti Punase Risti noorliikmeks võib olla füüsiline isik kuni vanuseni 30 eluaastat. Noorliikmel on kõik tegevliikme õigused ja kohustused, välja arvatud osas, milles käesolev põhikiri sätestab teisiti. Peale 18-aastaseks saamist loetakse noorliige automaatselt ka tegevliikmeks.

8.2. Eesti Punase Risti noorliikmetel on õigus valida noorte-esindus ja osaleda noorte tegevuses. Noorteesinduse valitud esindaja võib sõnaõigusega osaleda Volikogu koosolekutel, kuid noorte- esinduse esindajana puudub tal hääleõigus. Vähem kui 18-aastasel noorliikmel on kõik tegevliikme õigused ja kohustused, välja arvatud õigus valida või saada valitud Eesti Punase Risti teistesse organitesse peale noorteesinduse. Noorliikmel vanuses 18-30 eluaastat on õigus olla valitud noorte-esindusse ja osaleda noorte tegevuses, kuid tal on ka kõik tegevliikme õigused ja kohustused.

8.3. Volikogu kinnitab noorte tegevus- ja üldpoliitika alused, mis sätestab muuhulgas noorteesinduse moodustamise korra, töökorra ja esindajate valimise.

9. Artikkel – Toetajaliige

9.1. Toetajaliige on juriidiline isik, kelle vastuvõtmise ja väljaarvamise toetajaliikmeks otsustab Juhatus. Toetajaliikmel on õigus osaleda Eesti Punase Risti üritustel ja osa võtta Eesti Punase Risti organite koosolekutest sõnaõigusega, kuid toetajaliikmel ei ole Eesti Punase Risti organite otsuste tegemisel hääleõigust. Toetajaliige on kohustatud järgima Eesti Punase Risti põhikirja, hoiduma Eesti Punase Risti maine kahjustamisest ning teatama Eesti Punase Risti Juhatusele oma kontaktandmed.

10. Artikkel – Vabatahtlik

10.1. Eesti Punase Risti vabatahtlikuks võivad olla kõik isikud, kes soovivad teha vabatahtlikku tööd Liikumise missiooni edendamisel ja Eesti Punase Risti eesmärkide nimel, olenemata rahvusest, kodakondsusest, etnilisest päritolust, soost, usulistest tõekspidamistest, vanusest, puudest, sotsiaalsest taustast, varanduslikust seisundist, keelest, poliitilistest veendumustest või muudest sarnastest kriteeriumitest. Eesti Punase Risti vabatahtlikul, kes ei ole Eesti Punase Risti liige, puudub kohustus tasuda liikmemaksu.

10.2. Eesti Punase Risti vabatahtlikul on õigus:

• 10.2.1. saada Eesti Punaselt Ristilt kokkulepitud toetust ja väljaõpet oma tegevuseks ning olla kaasatud oma tegevuse ülesannete formuleerimisel ja edasiarendamisel;
• 10.2.2. saada Eesti Punase Risti tegevuses osalemisel Eesti Punaselt Ristilt kaitset võimaliku kiusamise, ahistamise ja ärakasutamise eest ning psühhosotsiaalset tuge;
• 10.2.3. nõuda Eesti Punase Risti vabatahtliku ülesannete täitmiseks tehtud eelnevalt kokkulepitud otseste kulude hüvitamist;
• 10.2.4. osaleda Kongressil ja kohaliku seltsi üldkogul sõnaõigusega.

10.3. Eesti Punase Risti vabatahtlikul on kohustus kinnitada allkirjaga nõusolekut järgida oma tegevuses Eesti Punase Risti põhikirja, täita Eesti Punase Risti Kongressi, Volikogu ja Juhatuse otsuseid ja juhiseid, sealhulgas vabatahtlike tegevust reguleerivaid juhiseid ja vabatahtlike käitumisjuhendeid, Eesti Punase Risti embleemi kasutamise korda ning Liikumise põhiprintsiipe. Eesti Punase Risti vabatahtlikul on kohustus hoiduda Eesti Punase Risti maine kahjustamisest ning teatada kohaliku seltsi juhatusele ja nõudmisel Eesti Punase Risti Juhatusele oma kontaktandmed.

10.4. Vabatahtlike arvestust peetakse kohaliku seltsi põhiselt.

10.5. Eesti Punase Risti vabatahtlikuks vastuvõtmisele, tegevuse peatamisele, väljaastumisele ja väljaarvamisele kohaldatakse põhikirja artikli 11 sätteid, arvestades vabatahtliku rolliga seotud erisusi.

11. Artikkel – Liikmestaatus

11.1. Usaldusväärsuse ja eetikastandardid – Eesti Punase Risti liikmed, vabatahtlikud, töötajad, samuti kõik teenusepakkujad ja kolmandad isikud, kes pakuvad teenuseid Eesti Punasele Ristile või koos Eesti Punase Ristiga peavad oma tegevuses järgima Eesti Punase Risti käitumisjuhistes ette nähtud usaldusväärsuse ja eetikastandardeid. Eesti Punase Risti käitumisjuhistes ette nähtud standardite järgimata jätmine ei ole ühelgi juhul vabandatav.

11.2. Liikmeks vastuvõtmine – Eesti Punase Risti liikmeks vastuvõtmiseks esitab isik kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud avalduse selle kohaliku seltsi juhatusele, millise kaudu isik soovib Eesti Punase Risti tegevuses osaleda. Seaduses sätestatud juhtudel tuleb avaldusele lisada isiku seadusliku esindaja või eestkostja nõusolek. Liikme vastuvõtmise otsustab kohaliku seltsi juhatus.

11.3. Liikme väljaastumine – Eesti Punase Risti liikmel on õigus kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel Eesti Punase Risti liikmeskonnast välja astuda. Seaduses sätestatud juhtudel tuleb avaldusele lisada isiku seadusliku esindaja või eestkostja nõusolek. Väljaastumine jõustub pärast kolme tööpäeva möödumist hetkest, kui kohaliku seltsi juhatus sai väljaastumise avalduse kätte.

11.4. Liikmelisuse peatamine

• 11.4.1. Liikmelisuse peatamine kohaliku seltsi juhatuse otsuse alusel – Eesti Punase Risti liikmelisuse võib peatada, kui isik:
  1. 11.4.1.1 ei saa ajutiselt tervise tõttu või muul põhjusel Eesti Punase Risti tegevuses osaleda üle kuue kuu,
  2. 11.4.1.2 on esitanud sooviavalduse liikmelisuse peatamiseks kuni üheks aastaks.
• 11.4.2. Liikmelisuse peatamine Eesti Punase Risti Juhatuse otsuse alusel – Eesti Punase Risti liikmelisuse võib peatada:
  • 11.4.2.1 kui isik on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav kuni kriminaalasja lõpetamiseni,
  • 11.4.2.2 liikme suhtes toimuva distsiplinaarmenetluse ajaks,
  • 11.4.2.3 distsiplinaarkaristusena.

11.5. Liikme väljaarvamine – Eesti Punase Risti Juhatus võib otsustada liikme väljaarvamise, kui liige:

• 11.5.1. on toime pannud Liikumist kompromiteeriva teo, eelkõige, kui liige ei järgi Eesti Punase Risti põhikirjas sätestatud nõudeid ja ei täida Eesti Punase Risti organite otsuseid;
• 11.5.2. on jätnud tasumata majandusaasta eest tasumisele kuuluva liikmemaksu ja ei ole
  liikmemaksu tasunud pärast sellekohast meeldetuletust kolme kuu jooksul.

11.6. Eesti Punase Risti liikmele tuleb tema Eesti Punasest Ristist väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Isikut, kes on Eesti Punase Risti liikmete hulgast välja arvatud põhikirja punktis 11.5.1 nimetatud põhjusel, ei võeta uuesti Eesti Punase Risti liikmeks, välja arvatud juhul kui Volikogu otsustab teisiti. Isik, kes on Eesti Punase Risti liikmete hulgast välja arvatud liikmemaksu tasumata jätmise tõttu, võib taotleda uuesti liikmeks vastuvõtmist pärast võlgnetava liikmemaksu täielikku tasumist.

11.7. Liikme surma korral loetakse liikmelisus automaatselt lõppenuks. Liikmete vastuvõtmise, väljaastumise, liikmelisuse peatamise ja liikmete väljaarvamise üle peetakse arvestust Eesti Punase Risti Juhatuse poolt kehtestatud korras.

11.8. Liige, kohalik selts või muu struktuuriüksus, kes leiab tegevuses huvide konflikti või peab otsust ebaõigeks, võib pöörduda avaldusega Eesti Punase Risti Juhatuse poole vaidluse lahendamiseks või selgitava seisukoha võtmiseks. Juhatus kuulab osapooled ära ja teeb otsuse 30 päeva jooksul. Juhatuse otsusega mittenõustumisel on võimalik kaevata Juhatuse otsus edasi Volikogule. Liikme väljaarvamise otsust on õigus edasi kaevata Kongressile ja see ei kuulu Volikogu poolt lahendamisele.

12. Artikkel – Liikmemaks

12.1. Liikme poolt Eesti Punasele Ristile majandusaasta eest tasumisele kuuluva liikmemaksu suuruse ja tasumise tähtaja kehtestab Volikogu ning iga kohaliku seltsi juhatus edastab selle informatsiooni viivitamatult kohaliku seltsi liikmetele, lähtudes seltsi liikmete kohta liikmete nimekirja andmebaasi kantud ajakohastest andmetest. Liikmemaks tasutakse Eesti Punase Risti arveldusarvele.

12.2. Volikogu võib otsustada liikmemaksu määra vähendamise pensionäridele, alla 18-aastaste liikmetele või teistele kategooriatele.

 

III  PEATÜKK – JUHTIMINE

13. Artikkel – Struktuur

13.1. Eesti Punase Risti struktuuri moodustavad:

• 13.1.1. Kongress (vastab mittetulundusühingute seaduse mõttes üldkoosolekule).
• 13.1.2. Volikogu (vastab mittetulundusühingute seaduse mõttes volinike koosolekule), mille esimeheks on President.
• 13.1.3. Juhatus (vastab mittetulundusühingute seaduse mõttes juhatusele), mille esimeheks on Peasekretär.
• 13.1.4. Kohalik selts (vastab mittetulundusühingute seaduse mõttes osakonnale).

14. Artikkel – Eesti Punase Risti organitesse valitud isikule esitatavad nõuded

14.1. Valitud isik peab:

• 14.1.1. olema Eesti Punase Risti tegevliige, kuid ta ei tohi olla Eesti Punase Risti töötaja;
• 14.1.2. tegutsema heas usus Eesti Punase Risti parimates huvides ja alati kooskõlas Liikumise põhiprintsiipidega ning näitama üles mõistlikku hoolsust;
• 14.1.3. hoidma temale teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni salajas ning hoiduma informatsiooni väärkasutamisest;
• 14.1.4. teatama huvide konfliktist ja end taandama otsustamisest, kui on oht huvide konflikti tekkimiseks, ning kui huvide konflikt on tõsise ja/või püsiva iseloomuga, siis oma ametikohalt tagasi astuma, ning lahendama olukorra alati lähtudes Eesti Punase Risti parimatest huvidest;
• 14.1.5. mitte kuritarvitama oma positsiooni;
• 14.1.6. olema usaldusväärne, kõlbeline ja oma käitumisega eeskujuks Eesti Punase Risti liikmetele;
• 14.1.7. valitud positsioonile asudes oma allkirjaga kinnitama, et täidab Eesti Punase Risti käitumisjuhiseid, hoiduma võimu kuritarvitamisest mistahes viisil, hoiduma pettusest ja korruptsioonist, hoiduma ahistamisest, sealhulgas seksuaalsest ahistamisest;
• 14.1.8. olema koostööaldis ja edendama juhtorganite liikmete vahelist koostööd ja partnerlust.

14.2. Valitud isiku võib tema valinud organ igal ajal tagasi kutsuda põhikirjas ettenähtud korras, kui ta ei vasta valitud isikule esitatud nõudmistele.

14.3. Isikut ei valita Eesti Punase Risti valitava organi liikmeks rohkem kui kolmeks järjestikuseks ametiajaks. Erandkorras, mõjuval põhjusel võib Eesti Punase Risti organ, mis otsustab isikute valimise valitavasse organisse käesolevas punktis 14.3 sätestatud rotatsiooninõudest loobuda.

 

1.  JAGU – KONGRESS

15. Artikkel – Kongressi koosseis ja volituste kestus

15.1. Eesti Punase Risti kõrgeim organ on kongress (Kongress), mis kutsutakse kokku iga nelja aasta tagant.

15.2. Vähemalt kuus kuud enne Kongressi otsustab Volikogu, kas Kongress viiakse läbi ilma delegaatide valimiseta või delegaatide kaudu. Kongressi läbiviimisel delegaatide kaudu määrab Volikogu Kongressi delegaatide esindusnormi, lähtudes iga kohaliku seltsi tegevliikmete arvust Kongressile eelneva kalendriaasta lõpu seisuga. Kongressi delegaadid valitakse kohalike seltside üldkogude poolt.

15.3. Juhatus informeerib iga kohaliku seltsi esimeest viivitamatult vastava kohaliku seltsi Kongressi delegaatide arvust.

15.4. President ja kohalike seltside esimehed on Kongressi delegaadid oma ametikohast tulenevalt.

15.5. Erakorralise Kongressi puhul rakendatakse eelmise korralise Kongressi esindusnorme.

16. Artikkel – Kongressi pädevus

16.1. Kongressi pädevuses on:

• 16.1.1. teha otsuseid Eesti Punase Risti põhiküsimustes, määrata tegevussuunad;
• 16.1.2. korraldada Eesti Punase Risti tegevus ümber vastavalt sõja- ja rahuaja tingimustele;
• 16.1.3. muuta põhikirja;
• 16.1.4. kuulata ära Presidendi tööaruanne Presidendi ja Volikogu tööst Kongresside vahelisel perioodil ja anda sellele hinnang;
• 16.1.5. valida President ja kutsuda ta vajadusel tagasi;
• 16.1.6. valida Volikogu liikmed ja Volikogu asendusliikmed ning kutsuda nad vajadusel tagasi;
• 16.1.7. määrata audiitorkontroll ja valida väline sõltumatu audiitor audiitorkontrolli läbiviimiseks ning anda hinnang audiitorkontrolli tulemustele;
• 16.1.8. kehtestada Volikogu liikmete tasustamise kord;
• 16.1.9. otsustada liikme väljaarvamine, kui liige vaidlustab Juhatuse vastava otsuse;
• 16.1.10. kehtestada Volikogu valimise kord.

17. Artikkel – Kongressi kokkukutsumine

17.1. Juhatus kutsub Kongressi kokku iga nelja aasta tagant.

17.2. Juhatus peab Kongressi kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab kirjalikult, põhjust ära näidates, vähemalt 1/10 Eesti Punase Risti volikogu liikmetest või vähemalt 1/10 Eesti Punase Risti tegevliikmetest, samuti muudel põhikirjast ja seadusest tulenevatel alustel. Kui Juhatus ei kutsu Kongressi kokku, võivad taotlejad Kongressi ise kokku kutsuda samas korras Juhatusega.

17.3. Kongressi kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt kolmkümmend päeva.

17.4. Kongressi kokkukutsumise teates peab märkima Kongressi toimumise aja, koha ja Kongressi päevakorra.

17.5. Juhatus kooskõlastab Volikoguga Kongressi toimumise aja, koha ja päevakorra Kongressile eelneval Volikogu koosolekul.

18. Artikkel – Kongressi päevakord

18.1. Kongressi päevakorra määrab Juhatus, kooskõlastades selle Volikoguga Kongressile eelneval Volikogu koosolekul.

18.2. Eelnevalt päevakorda võtmata võib Kongress otsustada järgmise Kongressi kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja Kongressi pidamise korda, samuti võib Kongressil ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.

19. Artikkel – Kongressi läbiviimine

19.1. President avab Kongressi ning teeb ettepaneku Kongressi juhataja ja protokollija valimiseks.

19.2. Kongress on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled hääleõiguslikud liikmed pluss üks liige või, Kongressi läbiviimisel delegaatide kaudu, vähemalt pooled hääleõiguslikud delegaadid pluss üks hääleõiguslik delegaat. Kui Kongressi alguseks kvoorumit ei ole, kutsub Juhatus mitte varem kui seitsme päeva möödudes kokku sama päevakorraga uue Kongressi. Korduskongressi puhul on Kongress otsustusvõimeline sõltumata hääleõiguslike liikmete või, Kongressi läbiviimisel delegaatide kaudu, sõltumata hääleõiguslike delegaatide arvust.

19.3. Igal Eesti Punase Risti liikmel või, Kongressi läbiviimisel delegaatide kaudu, delegaadil on üks hääl. Eesti Punase Risti liikmel või, Kongressi läbiviimisel delegaatide kaudu, delegaadil on õigus volitada vastavalt teist Eesti Punase Risti liiget või delegaati ennast Kongressil esindama. Otsused tehakse avalikul hääletamisel lihthäälteenamusega, kui põhikirjaga või seadusega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

20. Artikkel – Kongressi läbiviimine elektrooniliste vahendite abil

20.1. Kongressi liikmed või, Kongressi läbiviimisel delegaatide kaudu, delegaadid võivad Kongressil osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab liikmetel või vastavalt delegaatidel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

20.2. Elektrooniliste vahendite abil peetavale Kongressile kohaldatakse Kongressi otsuse tegemise kohta sätestatut.

21. Artikkel – Otsuse vastuvõtmine Kongressi kokku kutsumata

21.1. Liikmetel on õigus otsuseid vastu võtta Kongressi kokku kutsumata.

21.2. Juhatus saadab käesoleva artikli punktis 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul hääleõiguslik liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hääleõiguslikele liikmetele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt kümme päeva. Kongressi kvoorumi nõuet kohaldatakse ka otsuse tegemisele Kongressi kokku kutsumata.

 

2.  JAGU – VOLIKOGU

22. Artikkel – Volikogu koosseis, volituste kestus ja Volikogu liikmete valimine

22.1. Kongresside vahelisel perioodil täidab Kongressi ülesandeid Eesti Punase Risti volikogu (Volikogu).

22.2. Volikogu liikmeteks on President, iga kohaliku seltsi esimees või tema puudumisel kohaliku seltsi esimehe poolt määratud esindaja ning veel viis Kongressil valitud Volikogu liiget. Volikogu liikmete volituste kestus on neli aastat. Kõik Volikogu liikmed peavad olema Eesti Punase Risti liikmed.

22.3. Volikogu liikmed ja asendusliikmed valitakse ja võidakse tagasi kutsuda Kongressil salajasel hääletamisel. Volikogu liikmeteks saavad viis enim hääli saanud isikut, asendusliikmeteks viis järgmist enim hääli saanut. Kandidaadid seatakse üles vahetult Kongressil.

23. Artikkel – Volikogu töökord

23.1. Volikogu tööd juhib President. Kui President ei saa mingil põhjusel enam osaleda Volikogu töös, teatab ta sellest asepresidendile ja Presidendi volitused lähevad üle asepresidendile.

23.2. Kui Kongressil valitud Volikogu liige ei saa mingil põhjusel enam osaleda Volikogu töös, teatab ta sellest Presidendile ja tema Volikogu liikme volitused lähevad üle Kongressil valitud asendusliikmele. Asendusliikme volitused Volikogu liikmena kehtivad kuni järgmise Kongressini või vajadusel Volikogu liikme volituste üleminekuni järgmisele asendusliikmele.

23.3. Juhul kui Kongressil valitud Volikogu liige Volikogu koosolekul rohkem kui kolm korda järjest põhjuseta ei osale, on ta automaatselt Volikogust välja arvatud ning tema Volikogu liikme volitused lähevad üle asendusliikmele. Puudumised fikseeritakse Volikogu koosoleku protokollis.

23.4. Asendusliikmetele volituste ülemineku puhul lähtutakse põhimõttest, et Volikogu liikme volitused saab järjekorras esimene asendusliige vastavalt nende poolt Kongressil antud häältele.

23.5. Kui üle poole Volikogu liikmetest ei saa Volikogu töös osaleda, loetakse Volikogu tegutsemisvõimetuks. President teatab sellest Juhatusele ja Juhatus kutsub kokku erakorralise Kongressi.

23.6. Kui Volikogu töös ei saa osaleda ei President ega tema volitused üle võtnud asepresident, loetakse Volikogu tegutsemisvõimetuks. Volikogu vanim liige teatab sellest Juhatusele ja Juhatus kutsub kokku erakorralise Kongressi.

23.7. Sõnaõigusega, kuid hääleõiguseta, võivad Volikogu koosolekul osaleda noorte-esinduse poolt valitud esindaja, Eesti Vabariigi ministeeriumite poolt määratud ja Volikogu poolt kutsutud teised isikud.

24. Artikkel – Volikogu pädevus

24.1. Volikogu annab aru Kongressile.

24.2. Volikogu pädevuses on:

• 24.2.1. Juhatuse liikmete arvu määramine ning Peasekretäri ettepanekul Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
• 24.2.2. Kongressi otsuste täideviimine ja Kongressi ülesannete täitmine Kongresside vahelisel perioodil põhikirjaga määratud ulatuses;
• 24.2.3. Eesti Punase Risti põhikirja muutmine, välja arvatud selles osas, mis reguleerib Kongressi ja Volikogu vahelist pädevuse jaotust;
• 24.2.4. Kongressi aja, koha ja päevakorra kooskõlastamine;
• 24.2.5. Majandusaasta eest tasumisele kuuluva liikmemaksu suuruse määramine;
• 24.2.6. Peasekretäri Juhatuse töö kohta koostatud tööaruannete ärakuulamine ja tehtu hindamine;
• 24.2.7. majandusaasta aruande kinnitamine;
• 24.2.8. üleriigiliselt finantseeritavate projektide loetelu kinnitamine;
• 24.2.9. aastaeelarve ja selle muudatuste kinnitamine;
• 24.2.10. kohaliku seltsi toetamise tingimuste ja suuruse otsustamine Juhatuse ettepanekul;
• 24.2.11. aasta tegevusplaani ja selle muudatuste kinnitamine;
• 24.2.12. kohalike seltside omatulust Eesti Punasele Risti põhikontole ülekandmisele kuuluvate vahendite suuruse (protsent omatulust) ja ülekandmise tingimuste otsustamine;
• 24.2.13. kinnisvaratehingute otsustamine;
• 24.2.14. kohaliku seltsi asutamise avalduse kinnitamine, seltsi tegevuse ümberkujundamine, tegevuse peatamise või lõpetamise otsustamine;
• 24.2.15. Volikogu liikmete hulgast kahe asepresidendi valimine ja tagasikutsumine;
• 24.2.16. Eesti Punase Risti asjaajamiskorra kinnitamine;
• 24.2.17. Kongressi ja Volikogu kokkukutsumise ja läbiviimise korra kinnitamine;
• 24.2.18. Juhatuse liikmetega tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine;
• 24.2.19. Vaidluste lahendamine Juhatuse otsuste üle.

25. Artikkel – Volikogu koosoleku kokkukutsumine

25.1. Volikogu koosolekud toimuvad reeglina kord kvartalis ja kutsutakse kokku vähemalt seitsmepäevase etteteatamise tähtajaga Juhatuse poolt.

25.2. Juhatuse poolt Volikogu koosoleku kokku kutsumata jätmisel võivad vähemalt viis Volikogu liiget otsustada Volikogu koosoleku kokku kutsuda. Koosolekute vahelisel ajal esindab Volikogu ja annab Volikogu otsuste kohta selgitusi President või teda asendav asepresident.

25.3. Kokkukutsumise teates tuleb märkida Volikogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.

26. Artikkel – Volikogu koosoleku päevakord

26.1. Päevakorra eelnõu koostab Juhatus, esitades selle vähemalt viisteist päeva enne koosoleku toimumist Volikogu liikmetele. Volikogu liikmetel on õigus teha päevakorra eelnõusse ettepanekuid täiendavate küsimuste arutamiseks viie päeva jooksul, misjärel esitatakse päevakorra eelnõu kooskõlastamiseks Presidendile. President kooskõlastab lõpliku päevakorra vähemalt seitse päeva enne Volikogu koosoleku toimumist ning seejärel edastatakse kooskõlastatud päevakord Volikogu liikmetele. Kui Volikogu koosoleku kutsuvad kokku Volikogu liikmed, määravad nemad Volikogu koosoleku päevakorra ning esitavad selle vähemalt seitse päeva enne Volikogu koosoleku toimumist Volikogu liikmetele.

26.2. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt Volikogu koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui koosolekul osalevad kõik Volikogu liikmed, või vähemalt 9/10 koosolekul osalevate Volikogu liikmete nõusolekul, kui koosolekul osaleb üle poole Volikogu liikmetest.

27. Artikkel – Volikogu koosoleku läbiviimine

27.1. Volikogu koosolekut juhatab President, tema puudumisel Volikogu määratud asepresident ja nende mõlema puudumisel Volikogu vanim liige.

27.2. Volikogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled Volikogu liikmed. Kui Volikogu koosoleku alguseks kvoorumit ei ole, kutsub Juhatus mitte varem kui seitsme päeva möödudes kokku sama päevakorraga uue Volikogu koosoleku. Korduskoosoleku puhul on Volikogu koosolek otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate Volikogu liikmete arvust.

27.3. Igal Volikogu liikmel on üks hääl.

27.4. Volikogu liikmed saavad volitada enda nimel hääletama üksnes teist Volikogu liiget.

27.5. Otsuseid tehakse üldreeglina avalikul hääletamisel ja otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletasid vähemalt pooled Volikogu koosolekul osalenud Volikogu liikmed, kui põhikirjaga või seadusega ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Häälte jagunemisel pooleks on otsustavaks hääleks Presidendi või tema puudumisel teda Volikogu koosoleku juhatamisel asendava asepresidendi või Volikogu liikme hääl. Põhikirja punktis 24.2.3. nimetatud küsimuses on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 Volikogu koosolekul osalenud Volikogu liikmetest.

28. Artikkel – Volikogu koosoleku läbiviimine elektrooniliste vahendite abil

28.1. Volikogu liikmed võivad Volikogu koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab Volikogu liikmetel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

28.2. Elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse Volikogu koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut.

 

3.  JAGU – JUHATUS

29. Artikkel – Juhatuse koosseis ja volituste kestus

29.1. Eesti Punase Risti juhatus (Juhatus või Eesti Punase Risti Juhatus) on Eesti Punase Risti juhtorgan, mis juhib ja esindab Eesti Punast Risti kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Juhatust juhib Peasekretär. Peasekretäri äraolekul asendab teda üks Peasekretäri poolt määratud Juhatuse liige.

29.2. Juhatus koosneb Peasekretärist ja kuni neljast Juhatuse liikmest, kelle valib Volikogu. Juhatuse liikmete valikul tuleb lähtuda põhimõttest, et Juhatus peab olema pädev äriarenduse, ressursside mobiliseerimise, riskijuhtimise, rahanduse, meedia ja avalike suhete ning projektijuhtimise valdkondades.

29.3. Juhatuse liikmed valitakse viieks aastaks. Juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liige peab valituks osutumisel oma allkirjaga kinnitama, et järgib Liikumise põhiprintsiipe ning täidab Eesti Punase Risti põhikirja ja käitumisjuhiste nõudeid, samuti Kongressi, Volikogu koosoleku ja Juhatuse otsuseid.

29.4. Juhatuse liikme tagasiastumise teate esitamisel kutsutakse ühe kuu jooksul kokku Volikogu erakorraline koosolek, kus otsustatakse Juhatuse liikmete arvu vähendamine või valitakse uus Juhatuse liige.

29.5. Juhatuse liikme võib Volikogu koosoleku otsusel igal ajal tagasi kutsuda.

30. Artikkel – Juhatuse esindusõigus

30.1. Peasekretär esindab Eesti Punast Risti ainuisikuliselt. Teised Juhatuse liikmed esindavad Eesti Punast Risti vähemalt kahekesi

30.2. Juhatuse liikmed on Eesti Punase Risti nimel tehingute tegemisel kohustatud järgima seaduses ja käesolevas põhikirjas ette nähtud, samuti Volikogu koosoleku või Juhatuse koosoleku otsusega kehtestatud piiranguid.

30.3. Olukorras, kus Juhatus ei saa kokku tulla, teeb Peasekretär kiiret lahendamist nõudvates küsimustes otsused ainuisikuliselt ja informeerib neist otsustest esimesel võimalusel Presidenti, Volikogu ja Juhatuse liikmeid.

31. Artikkel – Juhatuse pädevus

31.1. Juhatus viib ellu Kongressi ja Volikogu koosoleku otsuseid. Peasekretär jaotab vajadusel Juhatuse liikmete vahel tegevusvaldkonnad.

31.2. Juhatus annab Volikogule ülevaate oma tegevusest ning esitab Volikogule kinnitamiseks eelarveprojekti.

31.3. Juhatus koostab ja esitab majandusaasta aruande, sh esitab majandusaasta aruande audiitorile sõltumatu hinnangu andmiseks ja tutvustab seda Volikogule.

31.4. Juhatus koordineerib Eesti Punase Risti abiprogramme ja tagab Eesti Punase Risti tegevuse ja Eesti Punase Risti tegevuse kohta teabe esitamise ühtsuse.

31.5. Juhatus tagab annetuste kasutamise humanitaarvajadusteks ja informeerib sellest Volikogu.

31.6. Juhatus teostab järelevalvet Punase Risti kaitstava nimetuse, embleemi ja logo kasutamise õiguspärasuse üle.

31.7. Juhatus otsustab kohaliku seltsi juhatuse ettepanekul Eesti Punase Risti liikme väljaarvamise.

31.8. Juhatus otsustab Eesti Punase Risti, sealhulgas kohalike seltside, töötajate või teenusepakkujatega töö- või muude võlaõiguslike lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise, järgides Eesti Punase Risti asjaajamiskorda.

31.9. Juhatus otsustab liikmete, töötajate ja/või teenusepakkujate ning muude kolmandate isikute poolt Eesti Punase Risti jaoks tehtud kulutuste hüvitamise, järgides Eesti Punase Risti kehtestatud korda.

31.10. Kohaliku seltsi esimehe ettepanekul otsustab Juhatus kohaliku seltsi esimehele Eesti Punase Risti kohaliku seltsi kaudu esindamiseks volituse andmise ja volituste mahu, järgides Eesti Punase Risti asjaajamiskorda.

31.11. Juhatus otsustab kohalikule seltsile Eesti Punase Risti vara kasutada andmise ja vara kasutamise tingimused, järgides Eesti Punase Risti asjaajamiskorda.

31.12. Juhatus lahendab Eesti Punase Risti sisemisi vaidluseid ning annab selgitavaid seisukohti.

31.13. Juhatus täidab ka muid seadusest tulenevaid või Eesti Punase Risti juhtimisest tulenevaid ülesandeid.

32. Artikkel – Juhatuse koosoleku kokkukutsumine

32.1. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus. Koosoleku kutsub kokku Peasekretär. Koosoleku kokkukutsumise teade tuleb esitada vähemalt kolm päeva ette.

32.2. Teates peab sisalduma koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.

33.3. Koosoleku võivad kokku kutsuda ka vähemalt kaks juhatuse liiget.

33. Artikkel – Juhatuse koosoleku päevakord

33.1. Juhatuse koosoleku päevakorra määrab Peasekretär.

33.2. Kui Juhatuse koosoleku kutsuvad kokku teised Juhatuse liikmed, määravad nemad koosoleku päevakorra.

34. Artikkel – Juhatuse koosoleku läbiviimine

34.1. Juhatuse koosolekut juhatab Peasekretär.

34.2. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole Juhatuse liikmetest. Juhatus teeb otsuseid avalikul hääletamisel lihthäälteenamusega. Häälte pooleks jagunemisel on määravaks Peasekretäri hääl. Juhatuse liikmed võivad Juhatuse koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab Juhatuse liikmetel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

34.3. Elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse Juhatuse koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut.

 

IV  PEATÜKK – KOHALIKUD SELTSID

35. Artikkel – Üldsätted

35.1. Kohalik selts on Eesti Punase Risti struktuuriüksus, mis viib maakonnas, linnas või vallas ellu Eesti Punase Risti tegevusi.

35.2. Volikogu nõusolekul võib asutada Eesti Punase Risti kohaliku seltsi, eeldusel, et asutataval kohalikul seltsil on vähemalt kolmkümmend tegevliiget. Volikogu nõusolekul võib alandada kohaliku seltsi asutamiseks nõutavat tegevliikmete arvu kümne liikme võrra.

35.3. Volikogu nõusolekul võib üks kohalik selts hõlmata ka mitut maakonda, linna või valda.

35.4. Avalduse kohaliku seltsi asutamiseks esitab asutatava kohaliku seltsi esimees asutatava kohaliku seltsi asutava üldkogu volituse alusel. Avaldus esitatakse Eesti Punase Risti Volikogule Peasekretäri kaudu. Avaldusele lisatakse:

• 35.4.1. asutava üldkogu protokoll kohaliku seltsi asutamise kohta ning kohaliku seltsi esimehe ja kohaliku seltsi juhatuse valimise kohta, millele on lisatud asutaval üldkogul osalenud või esindatud tegevliikmete nimekiri;
• 35.4.2. asutatava kohaliku seltsi tegevuskava ja eelarve avalduse esitamisele järgnevaks kaheteistkümneks kuuks.

35.5. Volikogu otsusel kinnitatakse kohalik selts tähtajatult Eesti Punase Risti osakonnana.

35.6. Oma tegevuses järgib kohalik selts Eesti Punase Risti põhikirja ning täidab Kongressi, Volikogu, Juhatuse ja kohaliku seltsi üldkogu otsuseid. Kohaliku seltsi juhatus on kohaliku seltsi üldkogu ja Eesti Punase Risti Juhatuse ees aruandekohustuslik ning allub Eesti Punase Risti Juhatuse kontrollile.

35.7. Kohalik selts majandab end Eesti Punase Risti Juhatuse eraldatud vahenditest ja teenitud omatulu arvelt. Kohalikule seltsile kasutada antud või seltsi poolt soetatud vara kohta peetakse arvestust Eesti Punase Risti kehtestatud korras.

36. Artikkel – Kohaliku seltsi üldkogu

36.1. Üldkogu on kohaliku seltsi kõrgeim organ, mille moodustavad kohaliku seltsi hääleõiguslikud liikmed.

36.2. Kui üldkogul on üle saja hääleõigusliku liikme, on üldkogul õigus valida oma ülesannete täitmiseks kohaliku seltsi volinike koosolek, kellel on üldkogu pädevus. Kohaliku seltsi volinikke arvestatakse üks kümne üldkogu liikme kohta ja nad valitakse neljaks aastaks. Kohaliku seltsi volinike koosolekutele kehtivad üldkogu koosoleku sätted. Juhul kui üldkogu otsustab valida kohaliku seltsi volinike koosoleku, kutsutakse järgmine korraline üldkogu kokku hiljemalt kohaliku seltsi volinike koosoleku volituste lõppemise tähtpäeval.

36.3. Üldkogu pädevusse kuulub:

• 36.3.1. kohaliku seltsi juhatuse liikmete arvu ja volituste tähtaja määramine, kohaliku seltsi juhatuse esimehe (kohaliku seltsi esimees) ja teiste kohaliku seltsi juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine olenemata põhjusest;
• 36.3.2. kohaliku seltsi nelja aasta tegevuskava ja eelarveprojekti heaks kiitmine ning selle kohaliku seltsi juhatuse kaudu esitamine Eesti Punase Risti Peasekretärile;
• 36.3.3. kohaliku seltsi asutamise, ümberkujundamise, tegevuse peatamise või lõpetamise osas Volikogule ettepaneku tegemise otsustamine;
• 36.3.4. Kongressi delegaatide valimine kohalikku seltsi kuuluvate tegevliikmete hulgast. Kongressi delegaadid valitakse neljaks aastaks. Üldkogul on õigus Kongressi delegaadid igal ajal olenemata põhjusest tagasi kutsuda. Juhul kui Kongressi delegaat astub tagasi või kutsutakse tagasi, valib üldkogu tema asemele uue delegaadi.

36.4. Volikogu ja Juhatuse liikmetel on õigus osaleda kohaliku seltsi üldkogul ja kohaliku seltsi juhatuse koosolekul sõnaõigusega.

37. Artikkel – Kohaliku seltsi üldkogu kokkukutsumine

37.1. Kohaliku seltsi üldkogu kutsutakse kokku vähemalt kord nelja aasta jooksul kohaliku seltsi juhatuse poolt. Kohaliku seltsi juhatus peab kokku kutsuma erakorralise üldkogu, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates President, Peasekretär, kohaliku seltsi juhatus juhatuse otsuse alusel või vähemalt 1/10 kohaliku seltsi liikmetest.

37.2. Üldkogu kokkukutsumisest peab kohaliku seltsi liikmetele ette teatama vähemalt kümme päeva.

37.3. Üldkogu kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkogu toimumise aeg, koht ja päevakord.

38. Artikkel – Kohaliku seltsi üldkogu päevakord

38.1. Üldkogu päevakorra määrab kohaliku seltsi esimees.

38.2. Kui erakorraline üldkogu kutsutakse kokku vastavalt põhikirja punktile 36.1, siis määravad päevakorra erakorralise üldkogu kokku kutsumist nõudnud isikud.

38.3. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkogu päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkogul osalevad kõik kohaliku seltsi liikmed, või vähemalt 9/10 üldkogul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkogul osaleb üle poole kohaliku seltsi liikmetest.

39. Artikkel – Kohaliku seltsi üldkogu läbiviimine

39.1. Üldkogu avab kohaliku seltsi esimees või tema puudumisel kohaliku seltsi juhatuse poolt määratud aseesimees, kes teeb ettepaneku üldkogu juhataja ja protokollija valimiseks.

39.2. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled hääleõiguslikud liikmed pluss üks liige. Kui üldkogu alguseks kvoorumit ei ole, kutsub kohaliku seltsi juhatus seitsme päeva jooksul kokku sama päevakorraga uue üldkogu. Kordusüldkogu puhul on üldkogu otsustusvõimeline sõltumata hääleõiguslike liikmete arvust.

39.3. Igal kohaliku seltsi tegevliikmel on üks hääl. Üldreeglina (kui üldkogu ei määra teisiti) tehakse kõik otsused salajasel hääletamisel lihthäälteenamusega. Valimised viiakse läbi üldkogu kinnitatud korra kohaselt.

39.4. Üldkogul võib osaleda ja hääletada kohaliku seltsi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult kohaliku seltsi liige. Isikuvalimised viiakse läbi salajasel hääletamisel.

40. Artikkel – Kohaliku seltsi üldkogu läbiviimine elektrooniliste vahendite abil

40.1. Kohaliku seltsi liikmed võivad üldkogu koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab liikmetel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

40.2. Elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse üldkogu otsuse tegemise kohta sätestatut.

41. Artikkel – Kohaliku seltsi otsuse vastuvõtmine üldkogu kokku kutsumata

41.1. Kohaliku seltsi liikmetel on õigus vastu võtta otsuseid üldkogu kokku kutsumata.

41.2. Kohaliku seltsi esimees saadab käesoleva artikli punktis 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile kohaliku seltsi liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Liikmetele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt kümme päeva. Üldkogu koosoleku kvoorumi nõuet kohaldatakse ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata.

42. Artikkel – Kohaliku seltsi juhatus

42.1. Kohaliku seltsi juhatus on kohaliku seltsi juhtorgan, mis juhib ja esindab kohalikku seltsi.

42.2. Juhatuses on kuni seitse liiget, sh kohaliku seltsi esimees, aseesimees (juhul, kui aseesimees on valitud) ja teised juhatuse liikmed. Kohaliku seltsi esimehe ja teised juhatuse liikmed valib kohaliku seltsi üldkogu kuni neljaks aastaks.

42.3. Kohaliku seltsi juhatuse liikme tagasiastumise teate esitamisel kutsub kohaliku seltsi juhatus kolme kuu jooksul kokku kohaliku seltsi erakorralise üldkogu, kus otsustatakse juhatuse liikmete arvu vähendamine või uue juhatuse liikme valimine.

43. Artikkel – Kohaliku seltsi juhatuse pädevus

43.1. Kohaliku seltsi juhatuse ülesanne on korraldada kohaliku seltsi tegevust üldkogude vahelisel perioodil, viimaks ellu üldkogu otsuseid, lahendada jooksvaid probleeme lähtuvalt Eesti Punase Risti põhikirjast ning täita kohalikule seltsile Eesti Punase Risti Kongressi, Volikogu või Eesti Punase Risti Juhatuse poolt pandud kohustuslikke ülesandeid.

43.2. Kohaliku seltsi juhatus otsustab isiku Eesti Punase Risti liikmeks vastuvõtmise ning teatab liikme vastuvõtmisest Eesti Punase Risti Juhatusele, lähtudes Eesti Punase Risti Juhatuse poolt liikmete üle arvestuse pidamise osas kokkulepitud korrast. Kohaliku seltsi juhatus informeerib Eesti Punase Risti Juhatust liikme väljaastumistest ning teeb Eesti Punase Risti Juhatusele vajadusel ettepaneku liikme väljaarvamise kohta.

43.3. Lähtudes kohaliku seltsi tegevuse mahust, võib kohaliku seltsi juhatus kohaliku seltsi esimehe kaudu esitada Eesti Punase Risti Juhatusele ettepaneku sõlmida, muuta või lõpetada töö- või muid võlaõiguslikke lepinguid kohaliku seltsi töötajate või teenusepakkujatega.

43.4. Kohaliku seltsi juhatus otsustab juhatuse liikmete vahel ülesannete jagamise vastavalt kohalikele vajadustele.

43.5. Kohaliku seltsi esimehel on õigus teha Eesti Punase Risti Juhatusele ettepanek anda kohaliku seltsi esimehele volitus Eesti Punase Risti esindamiseks kohaliku seltsi kaudu, näidates vastavas ettepanekus ära Eesti Punase Risti kohaliku seltsi kaudu esindamiseks vajalike volituste mahu.

43.6. Kohaliku seltsi juhatus koostab järgneva aasta tegevuskava ja eelarveprojekti Eesti Punase Risti poolt kehtestatud korras ning esitab selle üldkogule kinnitamiseks. Kohaliku seltsi üldkogu kinnitatud  tegevuskava  ja  eelarveprojekti  esitab  kohaliku  seltsi  juhatus  viivitamatult Peasekretärile, järgides Eesti Punase Risti Juhatuse kehtestatud tähtaegu.

43.7. Kohaliku seltsi juhatus koostab kohaliku seltsi tegevuskava täitmise aruande Eesti Punase Risti poolt kehtestatud korras. Kohaliku seltsi juhatus esitab kohaliku seltsi tegevuskava täitmise aruande Peasekretärile, järgides Eesti Punase Risti Juhatuse kehtestatud tähtaegu.

43.8. Kohaliku seltsi esimees teavitab Peasekretäri kohaliku seltsi juhatuse koosolekute toimumisest ja vastuvõetud otsustest kirjalikult taasesitatavas vormis.

44. Artikkel – Kohaliku seltsi juhatuse koosolekud

44.1. Kohaliku seltsi juhatuse koosolekud toimuvad reeglina kord kvartalis ja kohaliku seltsi esimees kutsub need kokku vähemalt viiepäevase etteteatamise tähtajaga.

44.2. Kui kohaliku seltsi esimees jätab juhatuse kokku kutsumata, kutsub juhatuse koosoleku kokku aseesimees või tema puudumisel kõige vanem juhatuse liige. Kohaliku seltsi juhatuse koosoleku võivad kokku kutsuda ka kohaliku seltsi juhatuse liikmed, eeldusel, et juhatuse koosoleku kokkukutsumist toetab üle poole kohaliku seltsi juhatuse liikmetest. Samuti võib kohaliku seltsi juhatuse koosoleku kokkukutsumist nõuda President või Peasekretär, näidates sellekohases kirjalikus taotluses ära kohaliku seltsi juhatuse koosoleku kokkukutsumise põhjuse. Kokkukutsumise teates tuleb märkida juhatuse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.

44.3. Juhatuse koosolekut juhatab kohaliku seltsi esimees, tema puudumisel aseesimees või nende mõlema puudumisel vanim kohal olev liige.

44.4. Kohaliku seltsi juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole kohaliku seltsi juhatuse liikmetest. Otsused võetakse üldreeglina vastu avalikul hääletamisel lihthäälteenamusega.

44.5. Juhatuse liikmete enamuse otsusel võib päevakorda võtta ka eelnevalt sinna võtmata küsimusi.

45. Artikkel – Kohaliku seltsi majandustegevus

45.1. Kohaliku seltsi tegevust finantseeritakse Eesti Punase Risti vahenditest vastavalt Volikogu otsusele ja kohaliku seltsi omatulust.

45.2. Kohalik selts võib algatada projekte, mille kaudu teenib omatulu. Kohaliku seltsi juhatusel on õigus taotleda Eesti Punase Risti Juhatuselt vahendeid kohaliku seltsi projektide kaasfinantseerimiseks. Projektide läbiviimisest teenitav omatulu jääb kohaliku seltsi kulutusteks, kui Volikogu otsusega pole ette nähtud teistsugust jaotust.

46. Artikkel – Kohaliku seltsi tegevuse peatamine ja lõpetamine

46.1. Kohaliku seltsi tegevuse võib Volikogu koosoleku otsusega peatada, kui kohalikus seltsis on tegevliikmeid alla kümne. Kohaliku seltsi tegevuse peatamisel lõppevad ka kohaliku seltsi üldkogu ja juhatuse liikmete volitused, samuti kohaliku seltsi poolt valitud Kongressi delegaatide ja Volikogu liikme volitused alates kohaliku seltsi tegevuse peatamise kohta tehtud Volikogu otsuse kuupäevast.

46.2. Kui kohaliku seltsi tegevliikmete arv ei suurene kahe aasta jooksul vähemalt kolmekümne liikmeni, võib Volikogu otsustada kohaliku seltsi lõpetamise. Volikogu võib otsustada kohaliku seltsi tegevuse lõpetamise ka juhul, kui kohaliku seltsi üldkogu on otsustanud teha vastava ettepaneku Volikogule. Kohaliku seltsi tegevuse lõpetamisel lõppevad ka kohaliku seltsi üldkogu ja juhatuse liikmete volitused, samuti kohaliku seltsi poolt valitud Kongressi delegaatide ja Volikogu liikme volitused alates kohaliku seltsi tegevuse lõpetamise kohta tehtud Volikogu otsuse kuupäevast.

46.3. Volikogu võib otsustada teha kohaliku seltsi juhatusele ettekirjutuse, kui kohalik selts ei täida Kongressi, Volikogu, Eesti Punase Risti Juhatuse või Peasekretäri seaduslikke ja vastavalt põhikirjale antud korraldusi. Kui puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutusi ei täideta või ei täideta kohaselt kuni kolm kuud järjest, kutsub President kokku kohaliku seltsi üldkogu ettepanekuga kutsuda kohaliku seltsi juhatuse liikmed tagasi ja valida uued juhatuse liikmed. Volikogu otsustab kohaliku seltsi tegevuse lõpetamise, kui kohaliku seltsi üldkogu ei ole võimeline valima uut juhatuse koosseisu kolme kuu jooksul vastava ettepaneku tegemisest.

46.4. Kohaliku seltsi tegevuse lõpetamisel toimub vara üleandmine ja vastuvõtmine vastavalt Eesti Punase Risti asjaajamiskorrale.

 

V  PEATÜKK – RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSAASTA

47. Artikkel – Raamatupidamine ja rahalised allikad

47.1. Eesti Punase Risti Juhatus korraldab Eesti Punase Risti raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

47.2. Eesti Punase Risti finantseerimine toimub läbipaistval, põhimõttekindlal ja vastutustundlikul viisil. Eesti Punase Risti tulude allikad:

• 47.2.1. liikmemaksud;
• 47.2.2. eraldised riigieelarvest ja muud riiklikud vahendid;
• 47.2.3. eraldised omavalitsustelt;
• 47.2.4. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, fondide ja üksikisikute annetused, toetused ja kingitused;
• 47.2.5. kinnisvara rent, laenuprotsendid, dividendid ja muud väärtpaberitest saadavad tulud;
• 47.2.6. tuluürituste, loteriide ja oksjonite tulud;
• 47.2.7. pärandused;
• 47.2.8. laekumised koolitustest ja muudest majandustegevusest;
• 47.2.9. kirjastustegevus;
• 47.2.10. tulud projektipõhisest tegevusest;
• 47.2.11. muud laekumised.

48. Artikkel – Majandusküsimuste korraldus

48.1. Eesti Punase Risti varade, kohustiste ja majandustehingute üle peetakse kohalike seltside ja muude struktuuriüksuste kaupa eraldi arvestust.

48.2. Eesti Punase Risti finantsarvestuse eest vastutab Peasekretär. Kohalikus seltsis vastutab finantsarvestuse eest Peasekretäri poolt määratud isik.

48.3. Annetuste vastavust Liikumise põhiprintsiipidele ja selle vastuvõtmise lubatavust hindab Peasekretär.

48.4. Rahalisi vahendeid tuleb kasutada läbipaistvalt, vastutustundlikult ja lähtudes Liikumise printsiipidest.

49. Artikkel – Majandusaasta

49.1. Eesti Punase Risti majandusaasta langeb kokku kalendriaastaga.

 

VI  PEATÜKK – JURIIDILISED PROTSEDUURID

50. Artikkel – Põhikirjas muudatuste tegemine

50.1. Käesolevasse põhikirja muudatuste tegemiseks peab nende poolt hääletama vähemalt 2/3 Kongressi delegaatidest või vähemalt 2/3 Volikogu liikmetest, kui põhikirja muutmise üle otsustab Volikogu. Põhikirja muudatus peab olema kooskõlas Rahvusvahelise Punase Risti liikumise põhimõtetega ja Eesti Vabariigi õigusaktidega. Põhikirja muutmise aeg kantakse seaduses ettenähtud korras äriregistrisse. Põhikirja eelnõu saadetakse enne selle Kongressil või Volikogu koosolekul hääletusele panemist ICRC/ Rahvusvahelise Föderatsiooni Rahvusliku Seltsi Põhikirja Ühendkomisjonile (Põhikirja Ühendkomisjon), kelle soovitusi arvestatakse põhikirja eelnõu ettevalmistamisel, välja arvatud juhul, kui Eesti Vabariigi seadustes on ette nähtud teisiti. Põhikirja Ühendkomisjoni soovitusi ning tutvustatakse koos Juhatuse seisukohaga Kongressile või Volikogu liikmetele, kui põhikirja muutmise üle otsustab Volikogu.

50.2. Põhikirja või põhikirja muudatuse eelnõu tuleb esitada Kongressile või Volikogu liikmetele tutvumiseks vähemalt 14 päeva enne hääletusele panemist.

50.3. Kehtiv Eesti Punase Risti põhikiri on avalikustatud ning leitav Eesti Punase Risti kodulehel eesti ja inglise keeles ning Eesti Punase Risti liikme sooviavalduse korral edastatakse see talle digitaalselt või kirjalikult.

51. Artikkel – Tegevuse lõpetamine või ümberkujundamine

51.1. Eesti Punane Rist on loodud tähtajatult. Eesti Punase Risti likvideerimise korral antakse selle vara üle Eesti Vabariigile seaduses sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui Kongressi otsuse kohaselt antakse vara üle teisele Eestis asutatud valitsusvälisele organisatsioonile, mille eesmärk on sarnane Eesti Punase Risti eesmärgiga.

51.2. Eesti Punase Risti lõpetamise võib otsustada Kongress. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 Kongressi delegaatidest.

52. Artikkel – Tegevuse peatamine

52.1. Eesti Punase Risti tegevus peatub, kui tekivad asjaolud (Eesti Vabariigi okupeerimine või vägivaldne inkorporeerimine mõne võõrriigi poolt), mis ei võimalda jätkata põhikirja täitmist. Nende asjaolude äralangemisel taastub Eesti Punase Risti järjepidev tegevus automaatselt.

53. Artikkel – Käesoleva põhikirja vastuvõtmine ja tõlgendamine

53.1. Eesti Punase Risti põhikirja selgitamise õigus kuulub Eesti Punasele Risti Juhatusele.

53.2. Käesolev põhikiri on vastu võetud Eesti Punase Risti Kongressil 31.03.2023. a. Käesolev põhikiri põhineb Eesti Punase Risti põhikirjal, mis võeti vastu 26. mail 1992. a ja muudatustel, mis on sisse viidud ja kinnitatud erakorralisel kongressil 19. jaanuaril 1993. a, 19. mail 1998. a, 19. mail 2003. a Tallinnas ja 08. mail 2007. a, 10. mail 2011. a Tartus.