Ülemaailmset vaimse tervise päeva hakati tähistama 1992. aastal vaimse tervise föderatsiooni algatusel. Selle päeva eesmärk on tuua esile vaimse tervise probleemid, jagada teavet ravivõimaluste ja ennetustöö kohta.
Oodatakse, et teadlikkuse suurenemine aitab inimestel paremini mõista vaimse tervise teemadega seotud teadmisi, mis omakorda aitavad ennetada vaimse tervise probleeme ning toetada neid, kes juba nendega silmitsi seisavad. Vaimsete häirete esinemissagedus kahekordistub sageli kriitilistes olukordades, nagu sõda.
Eesti Punase Risti vabatahtlik ja Ukraina sõjapõgenik Tatiana Khimichi kirjeldab oma emotsioone ja mõtteid sõjakeerisest põgenemisel:
Iga päev aitavad Punase Risti vabatahtlikud üle maailma sadu ja tuhandeid inimesi, kes vajavad toetust rasketel hetkedel. Seetõttu soovime meelde tuletada, kui oluline on hoolitseda oma vaimse heaolu eest, arvestades väliseid olusid ja kiiret elutempot.
Iseenda eest hoolitsemine võib väljenduda näiliselt tühistes, igapäevastes asjades: kohvipauside võtmises, sõpradega kohtumises või värskes õhus jalutamises. Oluline on teha pause tegevuste vahel, et saada jõudu ja energiat edasi elamiseks.
Turvalised ja piisavad töötingimused on töötajate vaimse tervise kaitsmiseks üliolulised. Vastupidiselt võivad ebasoodsad töötingimused – sealhulgas diskrimineerimine, vaimne surve, väsimus ja ohtlikud töökeskkonnad – oluliselt suurendada emotsionaalse läbipõlemise riski ja viia tulevikus vaimsete häireteni.
Eesti Punane Rist korraldab psühholoogilise esmaabi koolitusi, mille eesmärk on toetada ühiskonna vaimset tervist olukorras, kus vajadus psühholoogilise toe järele on järsult kasvanud. Nii ühiskondliku tasandi mõjud, nagu näiteks koroonakriis, Ukraina sõda, majanduslangus, kui ka individuaalsed väljakutsed on tõstnud inimeste vaimse heaolu ja tervise kollektiivide üheks proovikiviks.