Nii nagu esmaabi osutamise valmidus, on keerulises olukorras vajalikud ka psühholoogilise esmaabi teadmised ja oskused. Punases Ristis peame oluliseks mõlemas kriisisekkumise valdkonnas tegutsemise teadlikku valmisolekut, et pakkuda keerulise kogemusega inimesele koheselt võimalikult terviklikku toetust. Kiire ja adekvaatne reageerimine ning asjakohane tugi sellisel hetkel toetab taastumist, edasist toimetulekut ja inimese heaolu tervikuna. Asjakohaselt saadud psühholoogiline esmaabi maandab emotsionaalse kriisi eskaleerumist ja suurema tõenäosusega ennetab edasise abi vajalikkust.
Psühholoogiline esmaabi (PEA) on hooliv lähenemine toetuse vajajale emotsionaalselt keerulisel hetkel. PEA tugineb kolmel selgel põhimõttel VAATA – KUULA – ÜHENDA. Vaata all mõistame seda, kuidas me abivajat märkame ja tema olukorda hindame. Kuula viitab sellele, kuidas me abivajajale läheneme, teda kuulame ja toeks oleme. Ühenda tähendab abivaja kokkuviimist tema jaoks emotsionaalselt oluliste inimestega ja/või edaspidise psühhosotsiaalse toega.
Mitte kõik ei vaja emotsionaalselt keerulises olukorras abi ja me peame seda aktsepteerima, kuid üldiselt on toetav kohalolu ja märkamine abivajaja jaoks väga oluline. Sellise toe pakkumine on jõukohane igaühele ning seepärast on oluline, et need teadmised leviksid just niisamuti kui teadmised-oskused esmaabist.
Keegi meist ei ole kaitstud elus ettetulevate kriiside ja emotsionaalselt haavatavate olukordade eest. Valmisolek suurtes kriisides tegutsemiseks on oluline, kuid sama oluline võib olla meie kohalolu ja valmidus ka rahvakogunemistel ja üritustel, kus on palju inimesi koos ja meeleolu ülevam. Sellistel üritustel võib suurema tõenäosusega ette tulla olukordi, kus inimesed vajavad erinevatel põhjustel emotsionaalset tuge. Inimesed tulevad kodust välja oma lugude ja keeruliste kogemustega, mis ootamatul hetkel võivad vallanduda ja võimendudada. Nii võivad isikliku elu kriisid, uued ja ka vanad juhtumid, suhteprobleemid, lein, valu ja igatsus käivitada reaktsioone, millele on vaja reageerida selleks, et tasandada kahjusid ja toetada toimetulekut. Ka esmaabilises olukorras, kus kannatanule antakse abi, on tema ümber sageli pealtnägijad, lähedased, teised abivajajad ja abiandjad ise, kes võivad vajada tuge emotsioonide maandamisel, ärakuulamist ja oluliste kontaktide loomist tugivõrgustikuga ehk psühholoogilist esmaabi.
Mille poolest me eristume ja millega me sarnaneme
Punase Risti psühholoogilise esmaabi alustalad on samad, mis WHO raamistikule tugineval Sotsiaalkindlustusameti (SKA) koolitusel. Erinevus seisneb selles, et SKA pakub teadmisi, kuid ei paku lahendust, kus minnakse üritustel inimeste sekka teenust osutama. Peaasjad pakuvad vaimse tervise esmaabi teadmisi ja koolitusi, kuid samuti ei lähe nad üritustel rahva sekka. Kuigi psühholoogiline esmaabi ja vaimse tervise esmaabi kuuluvad mõlemad vaimse tervise ja heaolu valdkonda, siis psühholoogiline esmaabi on akuutses kriisi sekkumise esmaabi – võrdeline esmaabiga, mida osutatakse näiteks suure verejooksu korral kannatanule enne kiirabi saabumist ja teine ehk vaimse tervise esmaabi on pikemajalisem ja laiahaardelisem lähenemine erinevate jätkuprobleemide ja häirete korral. Kui psühholoogiline või füüsiline esmaabi on asjakohaselt antud, siis edasise toe vajadus väheneb.
Kes on Eesti Punase Risti psühholoogilise esmaabi vabatahtlik
Hetkel on meie meeskond veel väike ja koosneb peamiselt Eesti Punase Risti psühholoogilise esmaabi koolitajatest, kellel on ka sellise tegevuse jaoks olemas vajalikud lisapädevused. Tulevikku vaadates oleme me laienemas ja koolitame EPR vabatahtlikke, et leida need, kelle südamekutse on olla inimestele toeks emotsionaalselt keerulistes olukordades.
Lähtudes teiste riikide, nt Soome ja Saksamaa eeskujust, peaks psühholoogilise esmaabi vabatahtlik omama spetsiifilist väljaõpet ja läbima etteantud mahus temaatilisi koolitusi, mis annavad aluse psühholoogilise esmaabi vabatahtlikuna tegutsemiseks. Konkreetsed koolitused ja standardid on väljatöötamisel.
Iga psühholoogilise esmaabi vabatahtliku jaoks on tagatud tema enda tugi ja toetus Eesti Punase Risti poolt aruteluringide, supervisioonide ja vajadusel ka individuaalse toe näol.
Hea tava on see, et psühholoogilise esmaabi vabatahtlikud töötavad paarides, kuna tegemist on emotsionaalselt raske ülesandega, mida on optimaalsem lahendada toetudes teineteise teadmistele ja koostööle.
Tulevikunägemus: Kogukonnapõhine vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe (CB MHPSS) pakkumine
Kui eelnevalt keskendusime spetsiifilistele sündmustepõhiste olukordade lahendamisele, mida hetkel piloteerime, siis suurem tulevikueesmärk on kogukonnapõhise vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe võrgustiku väljatöötamine. See eeldab järjepidevat Eesti Punase Risti psühholoogilise esmaabi vabatahtlike koolitamist, et tagada jätkusuutlik pidev teenus.
Meie hetkeprojekt on küll Euroopa Liidu rahastusega ja suunatud ukrainlaste toetamiseks, kuid sama teenuse pakkumine meie enda elanikkonnale on vajalik ja oluline. Eesti Punane Rist aitab luua turvalisemat ja tugevamat ühiskonda tervikuna ning tõhustada kogukonnapõhise vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe (CB-MHPSS) teenuste jõudmist abivajajateni. Selleks, et saaksime pakkuda kogukonnapõhist vaimse tervise ja psühhosotsiaalset tuge, alustame käesoleval aastal Eesti Punase Risti seltside koordinaatorite ja MHPSS vabatahtlike vastavasisulise koolitamisega.