Sel nädalal osales Eesti Punase Risti (EPR) neljaliikmeline delegatsioon Ukraina Punase Risti kutsel Kiievis toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel “High-Level Lessons Learned Exchange on Preparedness for International Armed Conflict”. Kohtumisel osales ligi 200 inimest Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu liikumisest, valitsusasutustest, teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest ja akadeemilistest ringkondadest.
Eesti delegatsiooni kuulusid EPRi peasekretär, kriisijuht, õigusnõunik ning Riigikantselei esindaja. Lisaks ametlikule kohtumise päevakavale külastas delegatsioon Rahvusvahelist Punast Risti Komiteed (ICRC), kus arutati sõjavangide temaatikat ja õppetunde Ukraina sõja näitel. Samuti kohtuti Eesti saatkonna esindajatega Kiievis, et käsitleda koostöövõimalusi ja Eesti Punase Risti rolli tugevdamist riigi valmisoleku raamistikus.
Humanitaarsuse põhimõtete hoidmine relvakonfliktides
Ürituse keskmes oli humanitaarsuse põhimõtete hoidmine relvakonfliktides ja äärmuslikes olukordades. Ukraina Punase Risti kogemus näitab, kuidas kriisi keskel saab pakkuda süsteemset ja põhimõttekindlat abi – reageerides iga päev rünnakute tagajärgedele, pakkudes kannatanutele esmaabi, psühhosotsiaalset tuge ning toetades kannatanuid ja nende peresid taastumisprogrammidega.
Arvi Perv, Eesti Punase Risti peasekretär: “Eesti Punasel Ristil ja Eesti riigil on Ukraina kogemusest palju õppida. Ukraina Punane Rist koostöös riigiametitega osutab igapäevaselt kriisiabi tuhandetele abivajajatele. Nad reageerivad koos päästega, abistades rünnakutes kannatanuid.”
Kirill Badikin, Eesti Punase Risti juhatuse liige ja kriisijuht: “Eesti Punase Risti väga selge arengusuund on suurendada võimekust ja valmisolekut reageerida erinevates kriisiolukordades ning siin on meil privileeg õppida ja saada tuge läbi oma võrgustiku – teiste rahvuslike seltside kogemuste ja oskuste kaudu. Kogemuste jagamine ja rahvusvaheline koostöö on kriisideks valmistumise vundament. Iga samm, millega kasvab Punase Risti suutlikkus Eestis, tugevdab kogu ühiskonna vastupanuvõimet.”
17. juunil tabas Kiievit ulatuslik rünnak, mis kestis pea üheksa tundi, sundides ka Eesti delegatsiooni veetma öö varjendis. Kuigi raketid ei tabanud otseselt ürituse toimumispaika, said pihta kõrvalasuvad linnaosad. “See päev ei olnud lihtsalt sümboolne. Kui turvasireenid keset arutelu kõlasid, muutus kriisivalmiduse teema hetkega eluliseks,” märkis Badikin.
Rahvusvaheline koostöö valmisoleku nimel
Eesti Punane Rist osales paneelis “Regional Preparedness: Opportunities and Challenges”, kus arutati, kuidas tugevdada piirkondlikku kriisivalmidust, sealhulgas kohalike ja riikidevaheliste koostöömudelite abil. Eestit esindas arutelus ka Riigikantselei nõunik Lea Vainult. Rõhutati, et just mitmetasandiline koostöö – kogukondlikust tasandist Euroopa Liidu strateegiateni – on võtmetähtsusega, et kaitsta elusid ja väärikust üha komplekssemates ohuolukordades.
Teise päeva vahetul kogemusel põhinevad “Exchange Lab” töötoad andsid ülevaate, kuidas Ukraina Punane Rist on arendanud reageerimisvõimekust valdkondades nagu rahvusvaheline humanitaarõigus, logistika, esmaabi, kriisikommunikatsioon ja psühhosotsiaalne tugi.
Peasekretär Arvi Pervi sõnul aitavad Ukrainas saadud kogemused tugevdada Eesti Punase Risti tehnilist valmisolekut ja koostööd riigistruktuuridega. “Ukraina Punase Risti sõnum on ühene: riigid peavad kaasama oma rahvuslikud seltsid juba enne kriisi. Ei tohi oodata relvakonflikti alguseni ja siis hakata rollide ja vastutuse üle läbi rääkima. Varajane koostöö tähendab kiiremat ja tõhusamat abi,” märkis Perv.
Eesti Punane Rist tänab Ukraina Punast Risti võimaluse eest õppida otse kriisikoldest ning kinnitab oma pühendumust tugevdada valmidust koostöös Eesti riigiga.
