Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisega seotud rahvusvahelisel konverentsil, mida tippsündmusena peetakse iga nelja aasta järel Genfis ja mille motoks seekord oli “Power of Humanity”, osalesid Genfi Konventsioonid ratifitseerinud 196 riigi esindajad, 191 rahvuslikku seltsi, ICRC ja IFRC, kokku ligi 400 delegaati, nende seas ka hääleõigusega Eesti Punane Rist ja Eesti valitsuse esindaja.
23-25.10.2024 toimus Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsiooni (IFRC) Peaassamblee, kus IFRC tippjuhtkond ja komisjonide juhid andsid aru senitehtust ning kiideti heaks muudatused IFRC põhikirjas ja IFRC Strateegia 2030 vahekokkuvõte ning võeti vastu IFRC tervise poliitika ja noorte kaasamise strateegia.
27-28.10.2024 toimus Delegaatide Nõukogu (DN), kus lisaks IFRC ja 191 rahvuslikule seltsile oli kaasatud Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC), moodustades Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumise. Delegaatide Nõukogu kiitis heaks 8 resolutsiooni:
1.(Enimhaavatavate) kaitse PR liikumises: meie kollektiivse mõju parandamine inimeste kaitsmisel
2.Rahvusvahelise PR Liikumise uus rändestrateegia aastateks 2024–2030
3. Relvad ja rahvusvaheline humanitaarõigus
4. 28.11.2005. aastal vastuvõetud vastastikuse mõistmise memorandumi ja operatiivkokkuleppe rakendamine Palestiina Punase Poolkuu Seltsi ja Magen David Adomi vahel.
5. Põhiprintsiipidel baseeruva humanitaarabi osutamise austamine ja toetamine.
6. Otsustati pikendada perekonnasidemete taastamise (RFL) liikumise strateegiat 2030. aastani.
7. PR Liikumise roll rahu tegurina
8. Sõda linnades
Kuulati ära alalise komisjoni töö aruanne CoD 2022. aastal vastuvõetud resolutsiooni nr. 8: „Liikumise koordineerimine kollektiivse mõju saavutamiseks (Sevilla leping 2.0)“ täitmise kohta.
28.-31. oktoobril 2024 toimus 34. rahvusvaheline konverents. Iga nelja aasta tagant toimuv kohtumine keskendus viiele peamisele resolutsioonile, mille eesmärk on edendada humanitaarabi lahendusi ülemaailmsetele väljakutsetele.
Kuigi tegemist on apoliitilise ja puhtalt humanitaarfoorumiga, toimus tänavune kohtumine kriitilisel ajal, kus domineerivad eskaleeruvad konfliktid ja katastroofid, mis rõhutavad vajadust suunata maailma tähelepanu uuesti tänapäeva kriisidega silmitsi seisvatele elanikele. Resolutsioonide eesmärk on suunata ülemaailmseid humanitaarmeetmeid ja käsitleda esilekerkivaid väljakutseid, sealhulgas:
– Rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise universaalse kultuuri loomine
– Tsiviilelanike kaitsmine digitehnoloogiate humanitaarse mõju eest relvakonfliktides
– Katastroofiriskide juhtimise tugevdamine
– Kohaliku juhtimise võimaldamine ja vastupanuvõime tugevdamine humanitaartegevuses
– Inimeste kaitsmine kliimaga seotud humanitaarmõjude eest.
Vastuvõetud Resolutsioonidega saab lähemalt tutvuda pärast nende ametlikku vormistamist IFRC kodulehel
Kui traditsiooniliselt on fookus olnud relvakonfliktidel ja rahvusvahelisel humanitaarõigusel, siis üha rohkem pööratakse tähelepanu ka muredele ja vajadusele, mida põhjustavad looduskatastroofid ja kliimamuutused.
Eesti valitsuse esindaja esines sõnavõtuga, milles kinnitas meie riigi pühendumist rahvusvahelise humanitaarõiguse järgmisele, toonitas rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaldumist küberruumis ning väljendas toetust Punase Risti ja Punase Poolkuu liikumisele.
Kinnitust leidis arusaamine, et rahvuslikud seltsid on väärtus, sest nemad tunnevad kohalikku olustikku ja neil on vabatahtlike võrgustik. Kogumis suudavad nad hinnata, millised humanitaarsed toetused ja tegevused on vajalikud. Rahvuslikud seltsid ei asenda riiklikke organeid, vaid on täienduseks ning aitavad kaasata lisaressursse riigisiseselt ja rahvusvaheliselt. Aga mitte kõikjal ei tervitata vabatahtlikke humanitaarseid liikumisi – nende liikmeid takistatakse, kiustakse taga ja isegi tapetakse. Sellisest kohtlemisest ei ole pääsenud isegi Punase Risti Ravusvahelise Komitee personal ja mitmete rahvuslike seltside vabatahtlikud.
Selline oli lühike ülevaade toimunust. Vastuvõetud otsused ja resolutsioonid on meile toeks ja täitmiseks, need jäävad kõneteemadeks meie järgnevatel töökohtumistel.
Peeter Lepp
EPR president