Hr. Peeter Lepp, on möödunud aasta Teie valimisest Eesti Punase Risti presidendiks. Milline on Teie sõnum oma organisatsiooni vabatahtlikele ja avalikkusele?
Jah, 3. novembril 2023 aastal valiti mind Eesti Punase Risti korralisel kongressil selle presidendiks. Teeks aga korraks tagasivaate meie organisatsiooni ajaloole.
Käesoleval aastal tähistasime Eesti Punase Risti asutamise 105. aastapäeva. Meie esimese presidendi, Hans Leesmenti poolt koostatud Eesti Punase Risti põhikirja kinnitas Eesti Vabariigi valitsus 24. veebruaril 1919. Seda päeva loetaksegi Eesti Punase Risti sünnipäevaks.
Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsiooni liikmeks võeti Eesti Punane Rist aastal 1992 Birminghamis. Sel ajal taasalgas ka Punase Risti aktiivne tegevus Eestis.
Jättes vahele nõukogudeaegse perioodi, olen mina Eesti Vabariigi aegne kuues president.
Tahaks siinkohal meenutada ja tunnustada minu eelkäijaid.
Hans Leesment, oli tuntud sõjaväearstina ja jõudis kindralmajori aukraadini. Ta oli Eesti Punase Risti esimene president aastail 1919–1940.
Hillar Kalda, tunnustatud eesti arst ja poliitik , 1992–2007.
Urmo Kööbi, eesti arst ja tervishoiujuht, 2007–2015 .
Kuulo Kutsar, tuntud eesti epidemioloog, 2015–2019.
Harri Viik, ettevõtja, 2019–2023.
Tahan eraldi ära märkida ja tunnustada pikaaegse Eesti Punase Risti peasekretäri Riina Kabi teeneid organisatsiooni ülesehitamisel ja juhtimisel kuni aastani 2019.
Väga tähtis ja oluline on teada, et Eesti Punane Rist juhindub oma tegevuses liikumise põhiprintsiipidest, milleks on inimlikkus, erapooletus, neutraalsus, sõltumatus, vabatahtlikkus, ainsus ja ülemaalisus.
Kuidas on möödunud esimene aasta presidendina?
Kohe alguses pean ütlema et nii minu eelkäijad kui mina oleme valitud selle auväärse tiitli ja muidugi suure vastutuse kandjateks vabatahtlikena, see tähendab ilma igasuguse materiaalse hüvituseta. Meil on vastutusrikas esindusfunktsioon nii kodu- kui välismaal, volikogu juhina moraalne vastutus õigete otsuste vastuvõtmisel ja muidugi oma töö- ja elukogemustele toetudes peame olema eeskujuks meie vabatahtlikele, palgalistele töötajatele.
Kui senised presidendid olid eraelus oma erialal, ametites tunnustatud tegijatena, siis mina loen enda eeliseks lisaks pikaaegse omavalitsustöötajana, endise Tallinna linnapeana ka üle 20 aasta tööd vabatahtlikuna Eesti Punase Risti Tallinna seltsis, selle juhatuses. Võib-olla asjaolu, et tunnen väga põhjalikult, töötanud vabatahtlikuna, kõiki muresid ja probleeme nii suhtlemises inimestega kui organisatsioonis tervikuna, sai otsustavaks minu valimisel presidendiks. Püüan seda usaldust õigustada.
Oleme kõik aru saanud, et meid teatakse ja tunnustatakse vaid selle järgi, mida oleme teinud inimeste heaks kogu maal, meie seltsides.
Oleme riigile toeks mistahes kriisi- või hädaolukorras. Selle jaoks on meil koolitatud vabatahtlikud, kes tunnevad kohalikke olusid ja on valmis kiiresti tegevusse asuma.
Tähtis on elanikkonna esmaabioskuste parandamine ja koostöö edendamine rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu liikumisega. Meil toimuvad esmaabikoolitused erinevatele sihtrühmadele, luuakse esmaabioskuste edendamisega tegelevate organisatsioonide koostöövõrgustik ning on olemas plaan elanikkonnale kiirkorras esmaabi õpetamiseks kriisiolukordades.
Teeme esmaabikoolitusi kõikjal Eestis ja igas eas inimestele nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Võimalik on ka osaline e-õpe.
Vähekindlustatud inimestele anname kõikjal Eestis toiduabi ja varustame abivajajaid hügieenitarvetega. Hea koostöö on RIMI-ga: seal kogutud annetuste eest teeme ja jagame abipakke kõikides maakondades. Alates Eesti iseseisvuse taastamisest oleme kogunud annetusi ja saatnud abi mitmekümnesse välisriiki.
Õnneks oleme elanud siiani rahuajal, kuid järsult teravnenud ärev olukord maailmas sunnib meid valmis olema ka rohkemaks.
1949. aasta 12. augustil Genfis toimunud rahvusvahelisel konverentsil vastuvõetud Genfi konventsioone võib pidada kaasaegse humanitaarõiguse alustaladeks. Konventsioonidega on sätestatud reeglid, kuidas kohelda haavatuid ja haigeid sõjaväelasi, merehädalisi ning tsiviilelanikke nii rahvusvaheliste relvakonfliktide kui ka sisesõja tingimustes. Samuti on sätestatud reeglid, mis puudutavad pagulaste ja sõjavangide kohtlemist ning osapoolte käitumist siseriiklike relvakonfliktide korral.
Väga loodan, et meieni ei jõua sellised probleemid, aga valmisolek peab olema.
Selle aasta jooksul oleme jõudnud palju teha! Toimub suhtlemine riigiga, kohalike omavalitsustega ja naaberriikide Punase Risti organisatsioonidega. Uuendatud on juhtimisstruktuuri, meeskonda on avaliku konkursi korras lisandunud tublisid spetsialiste, osaleme mitmetes rahvusvahelistes projektides. Seda loetelu võiks jatkata, aga intervjuu raames ei jõua kõike käsitleda.
Meil on volikogu poolt valitud tubli ja toimekas EPR juhatus, mille esimeheks on peasekretär Arvi Perv. Üle riigi kuueteistkümnes seltsis teevad kohtadel tublit tööd meie koordinaatorid, nendest mitmed pikaajaliste kogemustega.
Sellise meeskonnaga on koos tore töötada!
Suur tänu ja jõudu jätkamiseks!
Küsitles Meelis Piller, EPR-i kommunikatsiooni- ja turundusjuht