Lasteaedades toimuvad vigastused on paratamatud, sest lapsed on aktiivsed ja uudishimulikud. Eesti lapsed saavad igal aastal palju vigastusi, mis vajavad arstiabi – keskmiselt saab iga viies laps mõne tõsisema vigastuse. Selle taustal on lasteaiaõpetajate esmaabioskused elulise tähtsusega.
Vigastuste korral võivad õpetajate õiged teadmised ja oskused aidata ennetada väikeste probleemide muutumist tõsisteks. Kiire ja teadlik tegutsemine võib mõnel juhul olla isegi elu ja surma küsimus.
Statistika järgi toimus aastatel 2020–2023 koolides ja muudes avalikes hoonetes lastega seotud õnnetustest ligi 16% ning 13% juhtumitest leidis aset spordirajatistes. Möödunud aastal oli selliseid õnnetusi kokku ligi 16 000. Lasteaedade töötajatel on seetõttu oluline roll vigastuste ennetamisel ja vajadusel ka õnnetustele kiire reageerimise tagamisel.
Triin Kaarepere, Eesti Punase Risti Jõgevamaa seltsi koordinaator toob esile kohaliku omavalitsuse tähtsuse ja mõistva suhtumise, mis võimaldas Jõgeval lasteaia Rohutirts kogu personalil esmaabikoolitusel osaleda. Kaarepere sõnul on Jõgeva jaoks tegemist olulise sammuga: “See on prioriteetide küsimus. Kui asutuse juht peab oluliseks, et kogu töötajaskond peab olema esmaabialaselt koolitatud, siis pole meeldivamat uudist. Väga äge.” Tema sõnul on maakondades kiirabi jõudmine keeruline – vahel võib ooteaeg ulatuda koguni tunnini. “Sellistes piirkondades on esmaabioskused absoluutselt kõigile inimestele olulised,” lisas Kaarepere.
Esmaabi oskused muudavad õpetajad tähelepanelikumaks ja enesekindlamaks, kuna nad teavad, et suudavad õnnetuse korral kohe tegutseda. Lisaks aitavad koolitatud esmaabiandjad rahustada lapsi ja kolleege, luues turvatunde nii lasteaias, koolis kui ka lapsevanematel kodus-nende lapsed on turvaliselt hoitud. Asutuste puhul on seadusega nõutud, et vaid teatud arv töötajaid-olenevalt asutuse suurusest on see tavaliselt 1-2, omaksid esmaabioskusi, kuid nad ei pruugi iga päev tööl olla. Kaarepere meenutab, kuidas ühe töötoa käigus leiti esmaabikapist tühjad plaastrikarbid ja muud puuduvad vahendid, sest neid polnud kasutuse järel uuesti täidetud. “See ongi päriselu – karp on seinal, aga kui juhtub õnnetus, siis sealt pole midagi võtta,” sõnas ta, viidates, kui oluline on asutustes pidev esmaabitarvikute kontroll.
Esmaabiõpetaja Liina, kes oli üks Rohutirtsu personali koolitaja, märgib, et lasteaedades ei ole tänapäeval üldse tervishoiutöötajat ja paljudes väikestes koolides pole ka kooliõde iga päev kohal. See tähendab, et õpetajad peavad ise suutma abi anda ja olema valmis igas olukorras reageerima. “Praktika suhtes olid kõik väga tublid,” kiidab Liina õpetajate aktiivset osavõttu koolitusel. Ta lisab, et elustamisseade AED oli paljudele uus, kuid kõik said vajaliku ettevalmistuse. “Sa pead informatsiooni õigesti kasutama. Kui mingi olukord on käes, siis tead, kuidas abi saada,” rõhutab Liina, lisades, et esmaabikoolitus õpetab inimesi ka olukorra kriitilisust realistlikult hindama ning vältima kriitilises olukorras ebavajalikke kõnesid sõpradele või sugulastele.
Seega on esmaabikoolitus lasteaedade ja haridusasutuste töötajatele hädavajalik. See mitte ainult ei tõsta laste turvatunnet, vaid suurendab ka õpetajate enesekindlust, võimet rahustada lapsi ja personali ning oskust õnnetustele tõhusalt reageerida. Kaarepere sõnul on tähtis investeerida oma töötajate esmaabi teadmistesse ja oskustesse, sest mida turvalisem on keskkond, seda kindlamad saavad olla nii vanemad kui ka lapsed.