Kiirustades kodust lahkudes jääb südamesse kaotusvalu. Võõrasse riiki saabudes painab mure tuleviku pärast. Vaimne tugi sel ajal hoiab tegutsemistahet ja aitab edasi minna. Eesti Punase Risti psühholoogilise esmaabi koolitustel osalevad vabatahtlikud, kes on võtnud südameasjaks siia saabunud Ukraina põgenike toetamise, kuid ka põgenikud ise, kes otsivad abi endale ja oskust olla toeks saatusekaaslastele.
Kolmepäevase põhjaliku koolituse on tänaseks läbinud 358 inimest, neist 67 vene keeles. „Viimastest on paljud sõjapõgenike pereliikmed ja tuttavad, kes on Eestisse tulnud juba varem. Kohalik Ukraina kogukond tervikuna on põgenikele väga oluline psühhosotsiaalse toe pakkuja,“ märkis Punase Risti koolitusjuht Diana Paade. Kokku on Punasel Ristil kavas sel aastal koolitada 720 inimest ning järgmisel veel ligi 1500.
Jekaterina Kilchitskaja ja Erik Rüütel on psühholoogid, kes oma kogemuste toel põgenike nõustamisel nüüd vabatahtlikke abistajaid koolitavad. Seda, mis siiasaabunuid rõhub, on nende kinnitusel omajagu.
„Põgenikud on seisnud silmitsi lähedaste inimeste, kodude ja harjumuspärase elu kaotusega. Nad on siin uues kultuuri- ja keelekeskkonnas, ebakindlad ja teadmatuses tuleviku ja oma väljavaadete osas. Enamik siiatulnutest peab muutma oma tegevusvaldkonda ja leppima lihtsama tööga. Ka uute suhete loomine, sotsiaalse võrgustiku kujundamine võõras riigis ei ole lihtne: kogetakse isolatsiooni, vähest toetust ja võõrandumist,“ avas Jekaterina Kilchitskaja.
Lisaks sellele põletab Ukrainast lahkunuid mure oma lähedaste pärast, kes jäid kodumaale, relvakonflikti keskmesse. „Pered on eraldatud ja teadmatuses, millal uuesti kohtutakse. Emad on lõhestunud: ühel pool lapsed, kes tulid kaasa ning teisel abikaasad ja vanemad, kes ühel või teisel põhjusel ei saanud kodumaalt lahkuda,“ märkis ta.
Pikaajaline stress aga jätab vaimsele tervisele tõsiseid jälgi, sellest kasvab ärevus, depressioon, posttraumaatiline stressihäire ja enesehinnangu langus. Lisaks füüsilised ilmingud nagu krooniline väsimus, uneprobleemid ja peavalud.
Kes mõistaks paremini?
Punase Risti psühholoogilise esmaabi koolitustel on osalenud ka põgenikud ise, tänaseks 27 inimest. Koolitustel jagavad nad läbielatut: kogemusi ja raskusi, millega ümberasumise ajal kokku puututi. Lood on osalt erinevad, osalt sarnased.
„Kohe meenub ühe naise lugu sellest, kuidas tema ema ja kümneaastane poeg põgenesid sõjakoldest ning poja lähedal plahvatas mürsk. Ehmatus oli poisile nõnda ränk, et tal tekkisid sellest tikid,“ rääkis psühholoog Erik Rüütel. „Pikad ja pimedad tunnid varjendis, plahvatus omaenese kodutänaval, korteriukse viimane sulgemine põgenemise eel – selliseid hetki ja tundeid koolitustel jagatakse,“ lisas ta.
Kogetust rääkimine aitab emotsioone teadvustada ja töödelda. Tehes seda grupis, aitab palju ka kaaslastelt saadud toetus. „Inimesed tutvuvad ning saavad ka tulevikus suhelda ja üksteist toetada. Keegi teine ei suuda sind mõista samamoodi nagu inimene, kes on olnud samas olukorras,“ rääkis Jekaterina Kilchitskaja.
Koolitus ei ole võluvits, mis koheselt inimest muudab, kuid seda, et seal osalemine on toonud kergendust ja selgust, kinnitavad järelvestlused. „Osalejad on öelnud, et nad on rahulikumad, ei kiirusta otsustega ning on saanud jõudu igapäevaste toimetuste tegemiseks. Võimalust avatult suhelda teiste ukrainlastega tuuakse välja omaette väärtusena. On ka kõlanud, et koolitus aitas oma kaotuste keskel end selgemalt näha ja edasi minna: kes tehes plaane siin Eestis, kes võttes suuna tagasi Ukrainasse,“ kirjeldas Erik Rüütel.
Koolitused jätkuvad, seda nii vabatahtlikele abistajatele kui ka põgenikele endile. Inimesed, kes soovivad oma teadmisi psühholoogilise esmaabi vallas täiendada ja sel viisil põgenikele toeks olla, on oodatud sellest märku andma: diana.paade@redcross.ee.
Koolitamist rahastab Euroopa Liidu projekt EU4Health.
See artikkel valmis Euroopa Liidu rahalisel toel. Selle sisu eest vastutab Eesti Punane Rist ja see ei pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti.
