5. detsembril tähistame rahvusvahelist vabatahtlike päeva. Suur ja südamlik tänu kõikidele punaristlastele, kes on abistanud, toetanud ja hoidnud inimesi kõikjal Eestis!
Eesti Punase Risti vabatahtlikud jagavad, mis neid kannustab ja ajendab oma vabast tahtest ja ajast teiste heaks tegutsema:
Kaupo Tamm (Tartumaa): Mina olen Punase Risti vabatahtlik, sest saan nii anda panuse teiste heaollu. Aidata neid, kes sel hetkel ennast ise aidata ei suuda. Eks me kõik vajame aeg-ajalt teiste abi või lihtsalt toetust, kohalolu. Mulle meeldib õppida uut, mida pakuvad Punase Risti koolitused. Naudin erinevaid situatsioone, kus saan end proovile panna ja vahel ka end ületada. Teiste rõõm on ka minu rõõm.
Olesja Pastuhhova (Raplamaa): Olen Punase Risti vabatahtlik, et olla inimeste jaoks olemas; ükskõik kas neid ära kuulates, haava plaasterdades või kadunud inimest otsides.
Gerttu Naruski (Tartumaa): Mulle meeldivad punaristlased, nendega koos esmaabivalvetes olla. Nad on inimesed, kellele võib alati kindel olla.
Raido Kimmel (Järvamaa): Vabatahtlikud on lahedad – palju uusi sõpru, tohutult kogemusi. Tõuke vabatahtlikuks hakata andis kunagi nähtud ajalooline saade, kus kõlas John F. Kennedy ametisse nimetamise kõne: “Ask not what your country can do for you, ask what you can do for your country” (tõlkes: Ära küsi, mida sinu riik saab teha sinu jaoks. Küsi parem, mida saad sina teha oma riigi jaoks.)
Janar Nagel (Järvamaa): Mulle meeldib inimesi aidata ja olles esmaabivalves hoolitseda spordivõistlustel osalejate turvalisuse eest. Hetkel arendan end selles valdkonnas edasi, et tulevikus saaksin läbiviia ka esmaabikoolitusi.
Kersti Puusild (Viljandimaa): Punase Risti vabatahtlikuks olemine annab mulle võimaluse teha head. Minu panus loob heaolutunde: inimeste tänutunne, abiandja usaldamine. Olles eeskujuks teistele, kasvan kindlasti ka ise paremaks inimeseks. Esmaabiõpetusi jagades julgustame inimesi õnnetusjuhtumite korral kodanikujulgusele ja paremale märkamisele ning sekkumisele.
Karmela Tennemaa (Viljandimaa): Mina olen vabatahtlik, sest hoolin inimestest enda ümber ja soovin panustada kogukonna heaollu. Esmaabi õpetamise ja ennetustegevuse kaudu julgustame inimesi abivajajaid märkama ning vajadusel ennast või teisi aitama. Üksteise märkamine, väärtustamine ja aitamine ning koostöö tagavad vaimset ja füüsilist tervist toetava keskkonna ja õnnelikuma elu.
Jarmo Malmre (Viljandimaa): Mina olen vabatahtlik, sest mulle meeldib inimestega suhelda, uusi tutvusi leida ja huvitavaid kogemusi saada.
Kristi Mägi (Viljandimaa): Vabatahtlikuks olemine annab mulle võimaluse olla abivalmis ja saada uusi kogemusi erinevatest valdkondadest.
Ave Puru (Viljandimaa): Mina olen Eesti Punase Risti vabatahtlik, sest teistele kingitud aeg on väärtuslik. Sõnadeta tänu või üritustel osalejate postiivsus on suur motivaator kodust välja astumiseks.
Rauno Aun (Tartumaa): Olen Punase Risti vabatahtlik, et tunda andmise rõõmu sellest ise otsest kasu saamata. Lisaks soovin kasvatada kodanikujulgust: et teeksime kõik sammu abivajaja suunas, kui tal endal selleks jaks puudub.
Ly Torn (Raplamaa): Vabatahtlikuks olemine täidab seda osa minu nö „sisemisest tassist“, mille täitmine tavatöös ja igapäevaelus kuigi hästi ei õnnestu.
Natalia Vasilieva (Narva): Meie elu on täis üllatusi, meeldivaid ja mitte meeldivaid. Näen endas jõudu leevendada ebameeldivate üllatuste negatiivset mõju, mis võivad tabada mind ümbritsevaid inimesi. Mulle meeldib inimestega suhelda, mulle meeldib Eesti Punase Risti meeskond, mind huvitavad Punase Risti koolitused. Hoolin ja annan endast parima, et meie elukeskkond muutuks paremaks.
Liis Sepp ja Karoli Loo (Tallinn): Meie oleme Punase Risti vabatahtlikud, et panustada ühiskonna hüvanguks ja teha maailma paremaks. Head teha on suurepärane tunne – olgu selleks vähekindlustatud lastele pakkide tegemine ja jagamine, koroonaviirusest tulenev abistamistöö või lasteaedade ohutuspäevadel osalemine. Võimalusi aidata on palju!
Pilvi Pregel (Raplamaa): Soovin, et maailm oleks turvalisem paik ja usun, et minu väikesed teod toetavad maailma paremaks muutumist. Jaksan aidata ja oma energiat panustada liikumisse, millesse usun.
Kristel Põhjala (Raplamaa): Mina olen Punase Risti vabatahtlik, sest see annab mulle võimaluse olla teiste jaoks kasulik.
Kersti Pärnpuu (Pärnumaa): Mina olen Punase Risti vabatahtlik, sest mulle meeldib meie kohalik Pärnumaa selts koos selle teiste vabatahtlike ja juhtidega.
Isabell Maripuu (Pärnumaa): Mina olen Punase Risti vabatahtlik, sest tahan saada uusi oskusi ja olla ise aktiivne nende kasutamisel. Soovin koos teiste vabatahtlikega ühiskonda panustada.
Tiiu Karlson (Pärnumaa): Mina olen Punase Risti vabatahtlik, sest mulle meeldib kuuluda organisatsiooni, mis keskendub inimeste aitamisele.
Agnes Pärnamägi (Tartumaa): Mina olen Punase Risti vabatahtlik, sest see on minu hobi. Aidata on hea – soovitan kõigile!
Veiko Rakaselg (Raplamaa): Inimkonna teenimine on elu parim töö. Pole teist nii võimast ja nii head tunnet kui see, mida koged siis, kui oled kedagi aidanud ja tema elu paremaks muutnud. Punasest Ristist leiad sõbrad ja kaaslased, kellele võid igal hetkel kindel olla. Siit saadud teadmised ja kogemused laiendavad silmaringi ja teevad elu huvitavamaks.
Sinile Org (Läänemaa): Tahan, et Eesti noortest kasvaksid märkajad ja targad abistajad, kes saavad osaleda maailma kõige suuremas ja vahvamas liikumises! Alustame lihtsa esmaabi tutvustamisest koolieelikutele ja usun, et kasvamise teekond saab olema lõbus ja huvitav!
Katrin Nuuter (Läänemaa): Suured asjad saavad alguse väikestest. Väike panus ja hea soov võib panna liikuma heateolaviini! Märgates ja abistades suudad muuta maailma, olgu siis kasvõi enda maailma :).
