29. septembril 2025 toimus Välisministeeriumis kõrgetasemeline teabepäev „Punane Rist kriiside eesliinilt elanikeni – Ukraina kogemus, Eesti valmisolek“, kus Eesti, Ukraina ja rahvusvahelise Punase Risti liikumise juhid arutasid, kuidas tugevdada Eesti ühiskonna kriisivalmidust.
Avakõned: valmisoleku tähtsus
Eesti Punase Risti peasekretär Arvi Perv rõhutas, et kriisideks valmistumine ei tähenda ainult varusid, vaid ka teadmisi, oskusi ja kogukondade koostööd.
Arvi Perv, Eesti Punase Risti peasekretär:
„Loodan, et tänane päev aitab meil koondada mõtted ja leida ühine suund. Et otsustajad näeksid – nüüd on õige aeg panustada Eesti Punasesse Risti. Punane Rist on ainus humanitaarorganisatsioon, mis katab kogu Eestit. Kriisi ajal suudame vastu võtta ja jagada rahvusvahelist abi ning kogemust. Aga töö ei toimu ainult kriiside ajal. Rahulikel aegadel peame tugevdama koostööd ja valmistuma tulevikuks, et järgmisel korral oleksime valmis toetama nii riiki kui kogukondi.“
Välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik kinnitas, et Punane Rist on usaldusväärne partner Eesti elanikkonnakaitse süsteemis.
„Eesti vajab partnereid, kes on kohal igas maakonnas ja valmis tegutsema kriisihetkel,“ rõhutas Ratnik.
Rahvusvaheline humanitaarõigus ja riikide kohustused
Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) Varssavi delegatsiooni juht Séverine Chappaz rõhutas, et riigid peavad rahuajal looma tingimused, mis võimaldavad kriisi ajal humanitaarabi kiiret ja takistusteta osutamist.
„Kriisivalmidus algab rahuajal – seaduste ja koostöö kokkulepetega,“ ütles Chappaz.
Rahvusvaheline koostöö ja reageerimisvõimekus
Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsiooni (IFRC) piirkondliku klastri juht Christie J. Edwards tutvustas IFRC rahvusvahelise koostöö toimimist ja rõhutas, et Balti riikide valmisolekut tugevdab just rahvusvaheline koostöö.
„Ükski riik ei saa suurkriisis üksi hakkama – rahvusvaheline solidaarsus on meie tugevus,“ sõnas Edwards.
Ukraina kogemus sõja eesliinilt
Ukraina Punase Risti Seltsi peadirektor Maksym Dotsenko jagas, kuidas organisatsioon kasvas sõja ajal üheks võtmeabistajaks, aidates enam kui 13 miljonit inimest ja kasvatades vabatahtlike arvu viiekordseks.
„Pärast sõja algust on Ukraina muutunud maailma kõige kriisivalmimaks ühiskonnaks,“ kinnitas Dotsenko.
Eesti Punase Risti tegevused ja plaanid
Eesti Punase Risti kriisijuht Kirill Badikin rääkis organisatsiooni strateegilistest prioriteetidest: vabatahtlike võrgustiku kasvatamine, psühholoogilise toe pakkumine, humanitaarabi kiirem korraldamine ning regionaalsete keskuste võimekuse tõstmine.
„Meie eesmärk on, et Eesti Punane Rist oleks igas kriisis riigi ja kogukondade usaldusväärne partner,“ ütles Badikin.
Peamine sõnum: aeg valmistuda on praegu
Kõigi esinejate mõtted taandusid ühele selgele järeldusele – kriisideks tuleb valmistuda kohe, mitte homme. Ukraina kogemus kinnitab, et süsteemne koostöö ja varajane valmisolek on võtmed, mis aitavad ühiskonnal raskustest üle saada.
Teabepäeva otseülekande salvestust saab vaadata linkidel:
Eesti keeles (sünkroontõlkega) – https://www.youtube.com/live/2O-eX5bLTaY
Inglise keeles (sünkroontõlkega) – https://www.youtube.com/live/9xCvX_HiO7A