Poola Punane Rist kutsus eestlased osalema oma kriisiõppusele, mis toimus 9.–12. mail põhja Poola poolsaarel paiknevas kuurortlinnas Hel.
Eestist sõitis kohale neljaliikmeline meeskond. Osalesid vabatahtlik Evelin Karu Pärnu Punase Risti seltsist, Rainer Põhjala Rapla seltsist, Alicia Halliko Tallina seltsist ja Tallinna seltsi esmaabiinstruktor Gunnar Richter.
Esimesel päeval oli vaja likvideerida simuleeritud koolimaja põleng.
Esmalt tegid Poola tuletõrjujad koolimaja ohutuks ja võtsid tulekahju kontrolli alla. Kui tuletõrjelt saabus signaal, et majja sisenemine on ohutu, anti otsingu- ja esmaabi rühmadele luba siseneda, et koolimajas viibivad isikud üles leida ja evakueerida.
Rühmas koosnes turva-, otsingu-, koerajuhi- ja meditsiinilise esmaabi meeskondadest.
Lisaks seadis üks rühm üles triaažijärgse sidumispunkti, mis nägi välja esmatasandi välihaigla moodi. Seal jaotati kannatanud vastavalt määratud triaažile kolme osakonda: rohelised, kollased ja punased. Viimaste puhul loodi kiirabiautodele tingimused juurdepääsuks ja kannatanute äraviimiseks.
Eestlased olid integreeritud rühma kui universaalmeeskond, kelle kohta poolakatel puudus igasugune aimdus. Eestlasi polnud ju nähtud, ega teatud, mida nad teha oskavad või kuidas nad käituvad. Kahtlemiseks oli ka põhjust, sest kriisiolukorras hinnatakse tegijaid oskuste ja tehtu põhjal, mitte ilusate riiete ja ägeda varustuse järgi. Üldpildi järgi nägid eestlased kenad välja: uus kaunis normidele vastav vorm, turvasaapad ja lampidega kiivrid välkumas. Poolakad ei pidanud pettuma – eestlased olid tublid ja professionaalsed.
Eestlaste auks saigi esimese kannatanu juhatamine triaažipunktist sidumispunkti. Järgnevalt siseneti koolimajja, kus tuli esmalt ohutult liikudes leida ruumidest üles kannatanud, osutada neile esmaabi, stabiliseerida ning koolimajast välja tuua.
Esimese päeva teises pooles osaleti ringloengutes: koerte esmaabi, töö koerajuhiga maastikul, droonid, ronimisvahendite loeng, elustamine, hingamisteede avamine ja verejooksu peatamine. Päeva lõpetuseks läbiti otsinguäpi koolitus. Otsinguäppi kasutatakse rühmade operatiivseks juhtimiseks maastikul ja info kogumiseks. Sisuliselt oli tegemist kriisistaabi tööriistaga.
Õppuse teisel päeval osaleti situatsioonide ringharjutustel. Rühmad liikusid vastavalt ajagraafikule erinevatesse punktidesse, kus tuli täita püstitatud ülesandeid.
Eestlastele valmistas kõige rohkem elevust harjutus, kus tuli kannatanud koopast üles leida ja evakueerida. Juhtus nii, et esimene kannatanu, kes leiti, ei olnud inimene, vaid koer. Ei pea ette kujutama peast läbikäivaid mõtteid kui pimedas koopas hiilgavad taskulambi tules vastu silmad, mille all on kaks rida teravaid hambaid. Järgnevalt tuli anda haavatud ja liikumisvõimetu peremehe tõttu murelikule koerale psühholoogilist esmaabi ja lõpuks ka koeraomanik üles leida. Keerukaks osutus koerale esmaabi osutamine. Olid ju eestlased õppinud osutama esmaabi inimesele, aga mitte loomadele. Muretsemiseks polnud põhjust, sest inimese esmaabi sobib ka koerale. Erinevuseks vahest ainult see, et kannatanu on väga karvane ja koeralõhnaga.
Kokkuvõtteks Eesti Punase Risti meeskond koodnimega “Team Estonia” täitis kõik neile antud ülesanded eeskujulikult. Poolakad olid uute sõprade üle väga rõõmsad ja esitasid eestlastele kindla kutse ka järgmise aasta õppusele. Samas uuriti maad, et osaleda oma motoriseeritud kriisimeeskondadega Eesti kriisiõppusel.
Viimasel päeval korraldasid poolakad kohalikule kogukonnale demonstratsioonesinemise ja näitasid rahvale oma varustust.
Team Estonia saabus koju väga motiveeritult ja valmis tegutsema meie kriisisituatsioonides.
Vaata fotogaleriid meie Facebook lehelt.