Paljude noorte naiste jaoks on menstruatsioon igakuine võitlus nii iseenda ja ka sotsiaalse eluga. See on küll osa naiseks olemisest, kuid ometigi tekitab küsimusi, miks elame olukorras, kus 36% Eesti neidudest tunnevad menstruatsiooni saabudes segadust ja piinlikkust ning 1 tüdruk 10st jääb menstruatsioonivahendite puudumise tõttu lausa koolitegevusest kõrvale?
P&G ettevõttele kuuluv Always viis läbi uuringu, millest ilmnes, et Eestis on 1 noor 10st, kes on pidanud hügieenivahendite puudumise tõttu koolist puuduma või igapäevastest tegevustest kõrvale jääma. Tüdrukud on sunnitud jätma koolitundi, trenni või sõpradega välja minemata, kuna nad ei saa endale hügieenitooteid lubada ning peavad kasutama käepäraseid vahendeid nagu vetsupaber või riidetükid.
Samuti kirjeldas 1/3 uuringus osalejatest esimest menstruatsiooni sõnaga „piinlik“.
„Menstruatsioon ei peaks olema piinlik. Piinlik on pigem see, et meil on 2021. aastal endiselt ebamugav tavapärasest elu osast rääkida. Piinlik on ka see, et meil on endiselt noori, kellel puudub ligipääs eelistatud menstruatsioonivahenditele,“ ütles Eesti Seksuaaltervise Liidu president ja naistearst Jaana Below.
Ta lisas, et menstruatsioonivahendite puudumisega ning seetõttu ka päevade pärast koolist kõrvale jäämisega puutuvad küll paratamatult rohkem kokku vähemkindlustatud noored, kuid lisaks tulevad mängu ka päevad kui tabuteema. „Noored ei julge sellest lihtsalt rääkida ning tunnevad sellega seoses piinlikkust. Ka see mängib suurt rolli selles, kas ja kui vabalt ollakse valmis menstruatsioonivahendite puudumisega seoses abi küsima,“ selgitas ta.
Jaana Below lisas, et selleks, et päevad ei oleks ebamugav tabuteema tuleb sellest ühiskonnas rääkida. Igaüks meist saab aidata – räägi probleemist, aruta teemat enda ümber olevate inimestega, jaga enda lugu. „Me ei peaks olema olukorras, kus kondoomiaparaat ööklubis või kaubanduskeskuses on täiesti tavaline nähtus, kuid menstruatsioonivahendid ei ole koolide ja huviringide tualettides ja riietusruumides endiselt saadaval, rääkimata tualettruumidest meditsiiniasutustes. Samuti puuduvad paljude koolide tualettruumides tingimused privaatselt korduvkasutatava menstruatsioonivahendi puhastamiseks. Keegi ei peaks muretsema, kas nad saavad enda tavapärase elukorraldusega jätkata lihtsalt sellepärast, et nende keha teeb seda, mida keha tegema peab,“ nentis Below.
Punase Risti kommunikatsioonijuhi Liis Ehrmingeri sõnul on hügieenitarvete puudus pidev probleem: „Infot abivajajate kohta jõuab meieni ikka ja jälle ning kõikjalt Eestist. Sellised algatused nagu Alwaysi #igapäevloeb on väga tänuväärsed – möödunud aastal saime neidudele jagada 121 000 hügieenisidet, mis tõi leevenduse tuhandetele,“ rääkis Ehrminger. „Loodame sel aastal puudust veelgi enam vähendada ja jõuda lähemale ka sellele, et menstruatsioon ei oleks tabuteema ning nii emad kui isad, koolid ja huviringid suudaksid noori nende õrnas eas toetada,“ lisas ta.
Koostöös Punase Risti ja Eesti Seksuaaltervise Liiduga alustab Always 1. oktoobrist kampaaniat #igapäevloeb, et toetada vähekindlustatud neidusid Eestis hügieenivahenditega. Always annetab igalt kampaaniaperioodil tehtud hügieenisideme paki ostult ning ka sotsiaalmeediapostituselt, kus on kasutatud teemaviidet #igapäevloeb, ühe sideme ka Eesti abivajajatele neidudele, et tüdrukud ei peaks oma tavapärastest tegevustest kõrvale jääma ega häbi tundma. Hügieenivahendid jõuavad abivajajateni läbi Eesti Punase Risti ja Eesti Seksuaaltervise Liidu.
* Procter & Gamble viis küsitluse läbi 2019. aastal naiste hulgas vanuses 18-25. Online-küsitlusel oli 244 vastajat.