Aprilli alguses osalesid Eesti Punase Risti esindajad koos Läti ja Leedu kolleegide ning päästeametite esindajatega Euroopa Liidu rahastatud KAPP-projekti (Knowledge for Action in Prevention & Preparedness) raames õppevisiidil Armeenias, kus keskenduti kriisivalmidusele ja suuremahulistele rahvastikuliikumistele reageerimisele.
Õpiti riigilt, mis pidi väga lühikese aja jooksul toime tulema üle 100 000 inimese saabumisega. See näitab selgelt, et kriisivalmidus ei ole teooria, vaid võimekus tegutseda kohe, süsteemselt ja koos partneritega, ka siis, kui olukord areneb kiiremini kui olemasolevad lahendused.
Armeenia Punasel Ristil oli Mägi-Karabahhi piirkonna kriisis keskne roll. Kriisi algfaasis mobiliseeriti ligi 70 töötajat ja vabatahtlikku, hiljem kasvas see võimekus umbes 1500 inimeseni üle riigi. Nad tegutsesid piiril ja kogukondades, pakkudes esmaabi, psühhosotsiaalset tuge, jagades esmatarbekaupu ning aidates peresid taasühendada. Oluline roll oli ka kohalikel harukontoritel, mis võimaldasid abi viia kiiresti inimesteni üle kogu riigi.
Rahvusvaheline toetus oli märkimisväärne. Käivitati üle 20 miljoni Šveitsi frangi suurune hädaabioperatsioon, kaasati Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanism ning mitmed riigid panustasid varustuse, meditsiiniabi ja ekspertidega. Samal ajal töötasid ööpäevaringselt rahvusvahelised koordineerimismehhanismid, et abi jõuaks sinna, kus seda kõige rohkem vaja on.
Eesti Punase Risti kriisijuht Kirill Badikin:
“Kriisiks valmisolek ei tähenda ainult strateegiaid, vaid reaalselt toimivaid süsteeme. Tugev kohalik võrgustik ja vabatahtlikud on reageerimise selgroog ning rollid riigi ja Punase Risti vahel peavad olema eelnevalt kokku lepitud. Kriisis tuleb olla valmis tegutsema ka siis, kui süsteemid ei ole lõpuni välja kujunenud.”
See kogemus kinnitas, et ka Eestis ja Baltikumis peame senisest enam panustama elanikkonna liikumise stsenaariumitesse, piirkondlikku võimekusse ning koostöösse riigiasutustega.