Kui kriis puudutab korraga suurt hulka inimesi, ei piisa ainult valmisolekust kiiresti appi minna. Sama oluline on saada võimalikult kiiresti usaldusväärne ülevaade sellest, mis on juhtunud, keda ja kuidas olukord mõjutab, millist abi inimesed kõige rohkem vajavad ning kuhu olemasolevad ressursid suunata.
24.–27. augustini toimus Tallinnas Eesti Punase Risti eestvedamisel neljapäevane rahvusvaheline Emergency Needs Assessment, Planning & Information Management (ENAPIM) koolitus, mille eesmärk oli tugevdada Balti regiooni ühist võimekust kriisivajaduste hindamisel ja infojuhtimisel.
Koolitus tõi kokku Eesti, Läti ja Leedu Punase Risti rahvuslike seltside, Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni (IFRC) ning kõigi kolme Balti riigi elanikkonnakaitse asutuste esindajad. Koolitust viisid läbi Saksa ja Prantsuse Punase Risti eksperdid ning oma praktilisi kogemusi hädaolukordade vajaduste hindamisest ja infojuhtimisest jagasid Ukraina Punase Risti eksperdid.
Usaldusväärsest infost põhjendatud otsusteni
Nelja päeva jooksul läbiti kogu vajaduste hindamise protsess. Olukorra ja konteksti mõistmisest hindamise kavandamise, andmete kogumise ja analüüsimiseni ning tulemuste jagamiseni.
Osalejad harjutasid, kuidas kriisiolukorras infot süsteemselt koguda, kontrollida ja analüüsida ning kuidas muuta saadud info otsusteks ja tegevusteks. Eraldi käsitleti infohaldust, andmete kasutamist olukorra analüüsimisel ning soolise võrdõiguslikkuse ja kaasamise põhimõtteid.
Õpitu pandi proovile praktilises simulatsioonis, kus osalejatel tuli kriisiolukorda jäljendavas stsenaariumis koguda ja analüüsida infot, kujundada selle põhjal olukorrapilt ning teha järeldusi edasiste tegevuste planeerimiseks. Siin andis olulise vaate Ukraina Punase Risti ekspertide kogemused olukordadest, kus kiiresti muutuvates oludes on usaldusväärne info ja süsteemne vajaduste hindamine humanitaarabi planeerimisel igapäevaselt kriitilise tähtsusega.
Miks on ühine lähenemine oluline?
Kriisi ajal võib abi vajada korraga väga palju inimesi, samal ajal kui aeg, inimesed ja muud ressursid on piiratud. Puudulik või aegunud info võib tähendada, et abi ei jõua õigel ajal sinna, kus vajadus on kõige suurem.
Seetõttu on vajaduste hindamine ja infojuhtimine oluline osa kriisile reageerimisest. Ühine metoodika aitab erinevatel osapooltel lähtuda samast olukorrapildist, seada prioriteete ning teha põhjendatud otsuseid selle kohta, millist abi, kuhu ja millises mahus on vaja.
ENAPIM koolituse eesmärk ei olnud ainult osalejate individuaalsete oskuste arendamine. Ühine väljaõpe aitas ühtlustada Balti riikide lähenemisi vajaduste hindamisele ja infojuhtimisele ning tugevdada Punase Risti rahvuslike seltside ja riiklike elanikkonnakaitse asutuste koostööd ja koostalitlusvõimet.
Varasemate õppuste käigus on tuvastatud erinevusi selles, kuidas vajaduste hindamist planeeritakse, infot kogutakse ja saadud tulemusi otsuste tegemisel kasutatakse. Ühine metoodika ja väljaõpe aitavad neid erinevusi vähendada ning loovad parema aluse koostööks olukorras, kus kriis nõuab mitme organisatsiooni või riigi samaaegset tegutsemist.
Kriisid ei tunne riigipiire
Baltikumi jaoks on piiriülene koostöö eriti oluline. Suuremad kriisid ei pruugi piirduda ühe riigiga ning sellises olukorras peavad Eesti, Läti ja Leedu Punase Risti rahvuslikud seltsid ning riiklikud elanikkonnakaitse partnerid suutma kiiresti infot vahetada, vajadusi ühistel alustel hinnata ja oma tegevusi koordineerida.
Tallinnas toimunud koolitus oli seega osa laiemast Balti regiooni ühise kriisivõime arendamisest. Eesmärk on, et kriisi puhkedes oleksid ühised tööviisid, teadmised ja koostöösuhted juba olemas ning abi saaks võimalikult kiiresti suunata sinna, kus seda kõige enam vajatakse.
Koolitus toimus projekti „Balti riikide tsiviilkaitsealane koostöö hädaolukordades“ (Baltic Civil Defence Cooperation for Complex Emergencies – BCD) raames. Projekti rahastab Euroopa Komisjon (UCPM Project Grants).
BCD projekt ühendab Eesti, Läti ja Leedu Punase Risti rahvuslikud seltsid, IFRC ning kolme riigi elanikkonnakaitse ja päästeasutused. Projekti raames arendatakse muu hulgas kriisideks valmisolekut, infohaldust, humanitaarabi logistikat ning piiriülest koostööd.
